Ehkki Eesti väärtpaberikeskuse andmetel oli möödunud reedel 14 mai lõpus II pensionisambaga liitunutest veel fondiosakuteta, on teises liitumisvoorus inimesed asja vastu suurt huvi üles näidanud. Kui esimeses voorus liitus II samba fondidega 37 000 inimest, siis momendil peaks süsteemiga ühinema juba 100 000. liituja.
Kui hetkel on II pensionisamba fondide koondmaht kasvanud 25 mln krooni võrra, siis 2003. aasta lõpuks võiks see summa ulatuda juba 750 mln kroonini.
Nii nagu inimesed on II samba fondidega ühinenud tasa ja targu, nii on ka fondihaldurid alustanud tasapisi oma investeerimisportfellide koostamist. Kui enamik fondijuhte on investeerimisportfellid lubatud mahus juba võlakirju täis ostnus, siis aktsiatesse investeerimisel on oldud ettevaatlik. Samas lubavad kõik fondihaldurid, et varsti vastab fondide koosseis ka oma nimele ehk võlakirjafondid jäävad ?tasakaalukaks? ja aktsiaid lubavad fondid muutuvad ?äkilisemaks?.
Ühispank Asset Mngt-i fondihalduri Vahur Madissoni sõnul on praegune II sambaga liitumise tempo parem, kui julgemadki prognoosid ette nägid.
Ühispank ootab aasta lõpuks 150 000 liitujat, kuid ei imesta, kui ka rohkem tuleb. Järgmise aasta lõpuks ootavad nad liitujate arvu jõudmist 220 000ni. Madissoni sõnul pole nad aktsiaturgude nõrkuse tõttu rahade paigutamisega aktsiatesse kiirustanud, kuid ei usu, et selline passiivne käitumine jätkub.
Hansa Investeerimisfondide fondihalduri Paavo Põllu sõnul ootab Hansapank sel aastal liitujate koguarvuks 120 000. Kui see arv tundub küllalt pessimistlik, siis väga optimistlik on Paavo Põld 2003. aasta osas, lootes, et järgmise aasta lõpuks on potentsiaalsest 400 000st liitujast positiivse liitumisotsuse teinud 350 000 inimest.
Hansapanga fondihaldurid on olnud ettevaatlikud aktsiatesse investeerimise osas. Kui võlakirjade osakaal on fondides lubatud maksimaalse juures, siis kõige ?äkilisem? pensionifond on aktsiatesse investeerinud vaid 15.
Samas loodab Põld, et tugevalt langenud välisbörsid peaks järgneva paari kuu jooksul pakkuma viimaste kümnendite parimaid ostuvõimalusi ning nad usuvad, et selle ajaga liigub ka aktsiate osakaal fondis lubatud maksimumi juurde.
Sampo Varahalduse fondijuhi Alo Kullamaa sõnul moodustab Sampo Pension 50 aktsiate osakaal hetkel alla 20. Kullamaa väitel otsivad nad hetkel väärtpabereid, kuhu investeerida. Peamiseks prioriteediks on pangal arenevad turud, kuhu soovitakse paigutada umbes 50 oma aktsiapositsioonist. Kui nendel turgudel investeeritakse kindlatesse aktsiatesse, siis Lääne turgudele sisenetakse läbi aktsiaindeksite.
Panga tegevdirektori Silja Saare sõnul prognoosivad nad, et selle aasta lõpuks liitub II samba fondidega kokku 150 000 liitujat, kellele lisandub järgmisel aastal veel 100 000.
LHV Varahalduse fondijuht Robert Kitt ütles, et nende Aktsiapensionifondis on aktsiates 15. Kiti sõnul on mõttekam raha koguda ja teha korraga suuremaid paigutusi, kuid poole aasta pärast võiks fondis ulatuda aktsiate osakaal siiski maksimumi lähedale.
Hetkel kuum
Jürgen Ligi: Eestis ei ole liiga palju makse tõstetud
Kitt arvab, et selle aasta lõpuks võib süsteemiga liitujaid kokku tulla 150 000 ja 2003. aasta lõpuks 250 000?300 000.
Teistest fondidest on märksa julgemalt aktsiatesse investeerinud Seesami Kasvu Pensionifond, mis oli juuli lõpuks ligi 50 fondi raha aktsiafondidesse investeerinud.
Fondihaldur Henri Kaar ei saa aru, miks teised fondid aktsiatesse investeerimisel on oodanud, kuna lubadus inimestele on antud. Kuna investorid saavad osakuid hajutatult, ei peaks nad muretsema fondiosaku kõikumise pärast, ütles Kaar, kelle fond on jõudnud kolme kuu jooksul konkurentide hulgas olla nii kõige parema kui ka halvima tootlusega.
2002. aastaks prognoosis Kaar liitujate koguarvuks 120 000?130 000. Järgmisel aastal peaks liitujate koguarv sõltuvalt välisbörside liikumisest jõudma 200 000?300 000ni.
Ergo Varahalduse pensionifonde haldava Aadu Oja sõnul prognoosis ta aasta alguses, et II samba fondidega liitub selle aasta lõpuks 150 000 inimest.
Kui peale esimest liitumisetappi tundus see liiga optimistlik, siis nüüd jällegi küllalt realistlik. Järgmise aasta lõpuks võiks Oja sõnul liitujate arv jõuda 275 000ni.
Oja väitel on fond alles alustanud aktsiatesse investeerimist.
Oktoobri lõpuks lubab ta viia Ergo Tulevikufondis aktsiate osakaalu 25ni ning aasta lõuks 50ni, öeldes, et tänane tase on piisavalt hea aktsiatesse investeerimiseks.
Seotud lood

11% intressimäär ja kord kvartalis väljamakse: võlakirju saab märkida kuni 22. maini