Haapsalus valijal hamletlik valik

Haapsalu volikogu valimiste võtmeküsimus on hamletlik: olla Suklese poolt või vastu. Valimisvõitluse keskne figuur on reformierakondlasest linnapea Urmas Sukles. Kui kolm aastat tagasi polnud põhjust kahelda reformipartei ülekaalukas valmisvõidus, siis tänavu kõigub istuva linnapea tool märkimisväärselt.

Reformierakonna ja tema vaikiva liitlase, Keskerakonna vastasjõud ? Isamaaliit, Res Publica, Rahvaliit ja kristlik valimisliit ? moodustasid nelikliidu oma linnapeakandidaadiga. Küllap nii Haapsalu kui ka Tallinna poliitikaringkondades ei ütle ettevõtja Teet Kallasvee nimi mitte midagi. Tundmatu poliitiku seljataha aga on kogunenud kõik Reformierakonnaga mitteseotud inimesed, kelle sõnal siin linnas vähegi kaalu.

Pretendent Kallasvee esialgne programm on tagasihoidlik. Teda toetavad jõud väga erinevad, keda kihutab tagant soov oma nime määrinud linnapea kukutada. Laiapõhjalist Reformi?vastast ühendab pigem koalitsiooni soov keskenduda võimule tulles ennekõike linna arendamisele, jättes isiklikud ärihuvid tahaplaanile.

Mujal Läänemaal kulgeb volikogude valimiskampaania ootuspäraselt üllatusteta. Lihula linn?vallas pürib võimule varasemast rohkem nimekirju, sest kandideerivad kõik kolm viimast vallavanemat oma nimekirja eesotsas.

Väike Nõva vald pakkus mudamaadlust meenutavat valimisvõitlust. Mitmetitõlgendatava olukorra lahendasid valla ja maakonna valimiskomisjonid noorte nõvalaste moodustatud Res Publica nimekirja kahjuks.

Teistes Läänemaa valdades pürivad võimule istuvad vallavanemad. Ennustamine on tänamatu, aga praegusi nimekirju vaadates võib väita, et kõikjal jätkavad istuvad vallavanemad. Kui nad ainult ise viitsivad, sest suur osa neist on valitseja rasket ametit pidanud üle kümne aasta. Ainult Vormsi vallavanem võib kaotada oma koha.

Autor: Andrus Karnau