Kas paneme majanduse taas sügavkülma?

Eesti majanduse areng järgmisel aastal sõltub sellest, kas Eesti Pank viib täide ähvarduse ja üritab kommertspankade laenutegevuse piiramisega majandust jahutada. Keskpanga avaldused on ärritanud ettevõtjaid, kelle hinnangul ei ole 2002. aasta esimese poolaasta 5,2 suurune majanduskasv märk majanduse ülekuumenemisest. ?Jahutada oskab igaüks, aga proovi sa jälle kuumutada,? kritiseeris Eesti Panga tegevust suurettevõtja Urmas Sõõrumaa.

Äripäev ei pea samuti Eesti Panga sekkumist õigeks. Eesti majanduspoliitika on avatud ja samas on meie majandus väike, mistõttu on ka meie kasvunäitajad hüplikumad võrreldes Lääne-Euroopa riikidega.

Eesti riigi tegevus majandusarengu suunamisel sarnaneb potjomkinlusega. Eesti Pank väidab, et kommertspangad annavad liiga kergelt laenu eluaseme ostmiseks ja tuleb tõsta omafinantseeringu nõuet. Rahandusministeerium ja peaministri büroo tervitavad keskpanga tegevust. Samas garanteerib riik KredExi kaudu eluasemelaenude võtmist, ehk tegelikult soodustab omafinantseeringu alandamist.

Majanduse jahutamissoovide vastu räägib tõik, et riik ise kulutab aktiivselt. Avaliku sektori kulud kasvavad järgmise aasta riigieelarve kohaselt 39,7 sisemajanduse kogutoodangust. Käesoleval aastal on see näitaja 39,4, möödunud aastal oli 37,8.

Eesti Pank viitab liigkiirele tarbimisele ja investeerimisele. Ekspordi taastumine on võtnud aega oodatust kauem ja on oht, et investeeringud on tehtud siseturu kiiret kasvu arvestades. Ekspordist kiiremini kasvav sisenõudlus suurendab võlakoormust. Selline areng ei saa olla jätkusuutlik. Kui sisenõudlus ei kasva loodetud tempos ja eksport ei taastu, siis võib ettevõtetel ja eraisikutel tekkida probleeme oma võlakohustuste täitmisel ning kiire kasv asendub kiire langusega.

Administratiivse sekkumise vastu räägib see, et me ei saa olla kindlad, kas Eesti Pank hindab majanduses toimuvaid arenguid õigesti ja sekkub õigel ajal. Näiteks 1997. aasta börsibuumile reageerimisega jäi Eesti Pank hiljaks ja kriitikute väitel hakkas keskpank juba jahtuvat majandust külmutama ning süvendas majanduslangust.

Keskpanga viimaste kuude avalduste üheks põhjuseks võib olla halb kogemus. Eesti Panga ametnikud kardavad taas eksida (loe: hiljaks jääda) ning võivad olla põhjendamatult aktiivsed.

Eksimine on inimlik. Kui meenutada näiteks majandusanalüütikute prognoose käesoleva aasta II kvartali majanduskasvu osas, siis eksiti üle kahe korra. Eestile prognoositi II kvartalis 3 majanduskasvu, tegelik tulemus oli 7. Eksiti hoolimata sellest, et suur hulk spetsialiste erinevates institutsioonides tegeleb päevast päeva majanduses toimuvate arengute jälgimisega. Kui aga eksib Eesti Pank, siis peavad selle eksimuse maksma kinni ettevõtjad, sest keskpanga sekkumise tulemusena kallineb laenuraha, pooleli olevad investeeringud võivad seiskuda ning väheneb nõudlus toodete ja teenuste järele. Kuna väliskeskkond on niigi halb, siis oleks sisenõudluse jahutamine ja laenuraha kallinemine ettevõtjale piltlikult öeldes noahoop selga. Eksportööril on niigi muresid küllalt, toodete hinda on tulnud alandada ja mahte vähendada. Kui nüüd peaks ka laenuraha kallinema, siis tema konkurentsipositsioon halveneks veelgi, sest samal ajal on USA ja Euroopa Keskpank vältinud intressimäärade tõusu. Välisturgude madalseisu on kompenseerinud tugev sisenõudlus.

Majanduse ülekuumenemise vastu räägib aeglustunud inflatsioonitempo. Augustis langesid tarbijahinnad kolmandat kuud järjest ja aastasel baasil oli inflatsioon 2,6.

Kui Eesti Panga tegevuse tulemusena sisenõudlus väheneb, siis on ettevõtjad sunnitud toodete ja teenuste hinda alandama ning on uue probleemi ees ? tulud vähenevad. Selleks, et tagada ettevõtte kasumlikkus, tuleb hakata tegevust koomale tõmbama, inimesi koondama, uutes tingimustes ebarentaabliks muutunud tootmisüksused kinni panna. Tegelikult võib just keskpanga liigne aktiivsus kutsuda esile kardetud kriisi.