Maksuamet naudib tulemustasu

Maksuameti juriidilise osakonna juhataja Maret Ambur tunnistas, et maksuotsuste vaidlustamiste arv on sellel aastal ligi kahekordistunud. Kui mullu vaidlustati terve aasta jooksul 178 haldusakti, siis tänavu esimese poolaastaga 179 akti. Neist tühistati 65.

Kaubanduskoja peadirektori kt Siim Raie ütles, et vaadates ettevõtete vastukaja, on taunimisväärne tulemuspalgasüsteemist lähtuv nn lehmakauplemine eesmärgiga igal juhul ettekirjutus ja rahatrahv määrata. ?Harvad pole juhud, kus lehmakauplemisega kaasneb ähvardus veel sügavamalt ja kaugemasse minevikku süüvida,? lausus ta. Raie sõnul on murettekitav maksuameti kui repressiivorgani süvenev maine.

Maret Ambur ütles, et sagenenud vaidluste kõrval on ettekirjutuste tühistamiste osakaal jäänud siiski samaks, 35 piirile. Kohtuvaidluste võitude arv on maksuametil aga kümnendiku võrra tõusnud, mis Amburi sõnul näitab maksuameti vastu suunatud süüdistuste alusetust. Vaidlustamiste arvu kasv ei tulene Amburi sõnul ainult tulemuspalgast, vaid ka maksuameti mullu väljatöötatud revisjonimetoodikast, mis on kontrollitavate ettevõtete valikukriteeriume ja revisjonide tulemusi oluliselt parandanud. ?Peale selle ei olene ju tulemuspalk ainult ettekirjutuste mahust, vaid konkreetselt laekunud summast ehk maksuotsustest, mis on vettpidavaks ja õigeks osutunud.?

Transpordivahendite müügifirma ASi ETTC juhatuse esimees Peep Nork ütles, et tulemuspalk ettekirjutuste mahu eest ei ole õiglane. ?Juhul kui maksuametnik tahab tingimata tulemuspalka, sobib ta paremini erasektorisse.? Nork tunnistas, et on kokku puutunud oma firma partnerite sekeldustega maksuametiga juba enne tulemuspalkade rakendumist. Näiteks ei võtnud kirjaveaga ostuarve leidmisel ametnik kuulda ühtegi selgitust ega täiendavat tõendit. ?Hiljem revident suuliselt tunnistas, et ülemus käskis iga hinna eest midagi leida,? rääkis Nork.

Maksumaksjate Liidu juhatuse liikme Vello Vallaste sõnul läheb maksuametnike tulemuspalk vastuollu maksukorralduse seadusega, mille alusel on maksumaksjal õigus paluda taandada erapoolik ametnik. Ta lisas, et praeguses situatsioonis võib kahtlustada erapoolikuses iga maksuametnikku, kes kontrollima tuleb. ?Seega võib kahelda, kas üldse sellist ametnikku sisse lasta, kes minu röövimise eest tulemuspalka saab,? muigas ta.

Kas on põhjendatud ettevõtjate hinnangud, et maksuametnikud on pärast tulemuspalgale üleminekut muutunud maksumaksja suhtes pahausklikeks ning tekitavad lausa ise olukordi, kus ettevõtet saab süüdistada maksupettuses?

Arvan, et üldreeglina ei pea see paika. Kindlasti ei ole edukustasu süsteem ideaalne, aga see hindamise metoodika on esimene tõsiseltvõetav katse hinnata iga töötaja individuaalset panust üldisesse tulemusse. Kuni ei ole paremat süsteemi välja pakkuda, tuleb sellega leppida.