Tallinn ajalooliste koolihoonete remont neelab muinsuskaitse nõuete tõttu mitu korda rohkem raha kui äärelinna tüüpkoolimajade kordategemine.
Haridusameti peaspetsialisti Rainer Rannala väitel on ajaloolised koolihooned nõukogude ajal ehitatuist kehvemas seisus, kirjutab Eesti Päevaleht. ?Kui need praegu remontimata jätta, siis näidataks meile näpuga, et lasime arhitektuurilise väärtusega majadel laguneda,? lausus Rannala.
Kesklinna koolide remont ei jäta aga eelarves raha äärelinna koolidele. ?Mustamäe kooli direktrissi küsimus, miks me kesklinna koole eelistame, on selles mõttes muidugi põhjendatud,? ütles Rannala.
Abilinnapea Rein Langi sõnul on kesklinna koolidel kindel koht ka koolivõrgu arengukavas, mis näeb lähitulevikus ette mõne kooli sulgemist. Millised koolid kinni pannakse, ei soovinud Lang enne valimisi avalikustada. ?Suletavaid koole pole mõtet remontida,? leidis ta.
Langi väitel lähtutakse sulgemisotsuse tegemisel õpitulemustest, demograafilisest olukorrast piirkonnas ja logistikast.
Langi sõnul on järgmisel aastal kavas Jakob Westholmi gümnaasiumi remont, millele võib kuluda 30 miljoni krooni ringis. Nagu teistegi ajaloolise väärtusega hoonete puhul, nõuab muinsuskaitse ka Westholmi kooli identset taastamist.
Kesklinna koolidest on remontimata veel ühisgümnaasium ja vanalinna hariduskolleegiumi gümnaasiumi maja. ?Summad, mis vanadele koolimajadele kuluvad, on muidugi astronoomilised,? nentis Lang.
Kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitseosakonna juhataja Boris Dubovik kinnitas, et mõningatel juhtudel võivad kool ja muinsuskaitsjad ka kompromissi leida. ?Kategoorilist eid ei ütle me kunagi,? lubas ta.
Dubovik lisas, et vaidlused tekivad seetõttu, et remontimiseks välja kuulutatud riigihankes arvestatakse madalamaid hinnapakkumisi, mis keerulisi restaureerimistöid ei võimalda.
Seotud lood

11% intressimäär ja kord kvartalis väljamakse: võlakirju saab märkida kuni 22. maini