Müügiperioodi aitab kärpida ostjates huvi ärgitamine

Pakkumishinnast ehk hinnast, millega kinnisvara müük välja kuulutatakse, sõltub ostjate esmane huvi pakutava kinnisvara vastu. Ostjate huvist omakorda sõltub müügitegevuseks kuluva aja hulk ehk müügiperioodi pikkus.

Kinnisvara hindajad esitavad oma eksperthinnangutes lisaks kinnisvara turuväärtusele ka hinnangu täpsusklassi, mis tavaliselt jääb 5?10 piiridesse. Kinnisvara pakkumishinna määramisel tuleks samuti jääda samasse suurusjärku, sest me ei ole ju idamaisel turul, kus küsitud hinna ja lõpuks hinna vahe võib olla mitmekordne.

Kavandades oma korteri, maja või krundi müüki, peame lähtuma sellest, kui kiire meil müügiga on, milline on kinnisvaraturu hetkeseis ja milliseks see võib kujuneda lähiajal ning milline on müüdava vara seisukord. Olles sunnitud vara müüma võimalikult kiiresti ja aega valimata, ei saa arvestada ka kõrgema hinna ehk suurema tuluga. Olles aga oma müügiotsuse tegemisel vaba, on võimalik rohkem aega pühendada müügi ettevalmistamisele ja õige müügiaja valikule.

Edasine sõltub juba olukorrast kinnisvaraturul ja selle tundmisest. Tuleb selgeks teha, millise hinnaga ja millal on kõige otstarbekam müüa. Kui soovitav hind ja aeg on vastavuses pakkumise-nõudluse vahekorraga kinnisvaraturul, siis on tõenäoline, et müügiperiood ei kujune ülemäära pikaks. Kinnisvara soovitav hind peab olema vastavuses kinnisvara turuväärtusega. Kinnisvara turuväärtus sõltub kõigepealt, millise otstarbega kinnisvaraga on tegemist, kus see asub, milline on selle seisukord ja milline on turul nõudlus seda liiki kinnisvara järgi. Kuna kinnisvara valdkond on paljudele võõras, on kasulik konsulteerida asjatundjaga.

Hinnad kuulutustelehtedes ei vasta tavaliselt kinnisvara tegelikule turuväärtusele. Enamasti on tegemist müüjate lootustega, mis on oluliselt suuremad, kui ostjad on valmis maksma. Müügikuulutustes avaldatud hinnad võivad olla tehinguhindadest kuni 25?30 kõrgemad. On korteri müügikuulutusi, mis on ilmunud terve aasta vältel ja on kuulutusi, mille esmakordse avaldamise järel on leitud ostja. Kuulutustelehtedest saab muidugi mingisuguse pildi pakutavate kinnisvarade hindadest, kuid sellest jääb edukaks müügiks väheks.

Kõige kiiremini ja kõige rohkem tehakse tehinguid korteritega, järgnevad eramud ja seejärel eramukrundid. Tehinguhinnad ja müügiperioodide pikkused erinevad sõltuvalt kinnisvarast, selle asukohast ja ka müügiajast lähtuvalt. Elamuühistu korteri müügi aeg võib osutuda paari kuu võrra pikemaks kui korteriomandi puhul. Põhjus selles, et enamik krediidiasutusi ei aktsepteeri elamuühistu kortereid laenu tagatisena. Lisaks mõjutab ostuhuvi ja väärtust ka see, millises elamus ja mitmendal korrusel korter paikneb. Heas korras korterid, mis ei paikne paneelmajades ja esimesel ega viimasel korrusel, lähevad kaubaks kiiremini.

Turuväärtusele vastava hinnaga äärelinna korteritele leitakse Tallinnas ostja enamasti 0,5?2 kuu jooksul, kesklinnas valdavalt 1?4 kuuga. Asukoha tähtsust näitavad ilmekalt Tartus Tähtvere piirkonnas toimunud tehingud, kus väga kiiresti (kahe nädalaga) on leitud ostjad Annelinna korteritest kaks korda kallimatele korteritele.

Ülehinnatud korterite, samuti eramute ja kruntide puhul leitakse ostja siis, kui müügihind on piltlikult öeldes paika loksunud. Eramute ja kruntide müügiperiood võib sellisel juhul venida 1?3 aastani.

Kinnisvaraturu kõrgpunktid on tavapäraselt kevadel ja sügisel. Kevadel tõuseb ostjate huvi suvilate, eramute ning kruntide vastu, see kestab tavaliselt hilissügiseni. Korterite puhul ei ole turu aktiivsus niivõrd sõltuvuses aastaaegadest, kui pigem suurtest pühade- ja puhkuseperioodidest, mis viivad kinnisvaraturu tavapärasest rütmist pisut kõrvale.

Autor: Aivar Roosik