Poliitikud vassivad jultunult valimisrahaga

Loodetavasti ei jää selline käitumine tulemuspalka saavatel maksuametnikel kahe silma vahele.

Mis mind eriti on üllatanud, on poliitikute endi suhtumine rahastamisasjades vassimisse. Mäletan, et R-Hoolduse juhtumi puhul viskasid reformierakondlased eeldatava piinlikkustunde asemel toimunu üle nalja, neis oli näha selge veendumus oma karistamatusest, nagu see on poliitikutes säilinud tänaseni.

Häbematu vassimine oli siis ja ilmselt on ka praegu nende jaoks pigem nagu mingi lahe ?pull?, nad käituvad nagu maksupetturitest firmaomanikud, kes tunnevad veel uhkustki, kui on saanud riiki petta. Tundub, et samamoodi suhtuvad poliitikud valija lollitamisesse.

Karistamatusele ja ükskõiksusele viitab seegi, et poliitikud ja erakondade raamatupidajad pole tavaliselt eriti viitsinud süveneda rahastamisaruannete koostamise ja sponsorrahade vastuvõtmise reeglistikku. Äripäeva kogemus näitab, et erakonnaseaduses erakondade rahastamist käsitlevaid paragrahve tutvustavad pahatihti ajakirjanikud poliitikuile. Seda aga siis, kui juba on tekkinud probleem ja sellest lugu kirjutatakse.

Värskeimaks näiteks on juba eelmiste valimiste järel võrdlemisi huvitavate valimisaruannetega silma paistnud Rahvaliit, kes nüüd enne valimisi on saanud annetuse otsetoetusi saanud firmalt, samas kui erakonnaseadus keelab annetused riigi toetust saanud firmalt.

Nii annetuse tegija, Kaiu LT omanik rahvaliitlane Tiit Tammsaar kui ka Rahvaliidu raamatupidaja reageerivad sellele viitele erakonnaseadusesse üllatusega. Rahvaliidu esimees Villu Reiljan aga nendib sügavmõtteliselt, et erakonnaseadus on ebaõiglane, püüdes hiljem erakonda õigustada tõelise seaduseväänamisega, mille riigikontrolöri kohusetäitja Jüri Kõrge kindlasõnaliselt ümber lükkab.

Ma ei ole siiani päris täpselt aru saanud, mis toimub nende poliitikute ja erakondade raamatupidajate peades, kes võtavad vastu anonüümseid rahasummasid ja jagavad need erakonna tuumikpoliitikute annetustena aruandesse. Või kirjutavad käibe ja kasumita riiulifirmade nimede taha kopsakaid sponsorsummasid.

Kas nad arvavad, et keegi kunagi nende annetajate tegelikkusele vastavuse vastu huvi ei tunne või neid lihtsalt ei huvita?