?Informatsiooni võiks oluliselt rohkem olla. Ettevõtted peaksid hakkama enam tulevikku prognoosima, sest investorile on see oluline,? lausus investeerimispanga Suprema juhatuse liige Sten Sumberg.
?Olen veendunud, et investoreid huvitaks ja neile oleks sellest ka kasu, kui börsifirmad annaksid rohkem infot oma tulevikuväljavaadete kohta,? kinnitas HEX Tallinna juhatuse esimees Gert Tiivas.
Mujal maailmas võtavad kõik vähegi arvestatavad ettevõtted oma tuleviku suhtes mingi nägemuse, annavad sellest teada ja juhul, kui asjad plaanitud suunas ei liigu, informeeritakse sellestki. Miski ei tohiks ka meie ettevõtteid takistada samamoodi käitumast.
Eesti firmad aga numbrilisi prognoose ei avalda, konkreetsemad finantseesmärgid on avaldanud vaid Hansapank, Baltika ja Viisnurk
Äripäev palus kõigil Tallinna börsil noteeritud ettevõtete juhtidel vastata, miks käibe- ja kasumiprognoose ei avaldata. Juhtide suhtumist näitab seegi, et vastama vaevus vaid kaheksa ettevõtet: Hansapank, Eesti Telekom, Merko Ehitus, Norma, Baltika, Saku Õlletehas, Klementi ja Kalev. Noteeritud firmasid on aga peaaegu poole rohkem ? 14.
Põhiline põhjus, miks prognoose ei avaldata, näib lihtne: ettevõtete tulemusi ei suudeta piisava täpsusega prognoosida.
Miski ei tohiks aga takistada prognoose pärast avaldamist muutmast. Välismaal on kvartali vaheraportid tavapoliitika. Lisaks tuuakse ettekäändeks võimalik aktsiahindadega manipuleerimise kahtlus. Viis aastat tagasi süüdistati ettevõtteid liiga optimistlike prognooside pärast.
Sumberg ei usu, et prognooside avaldamist takistaks aastatetaguse börsikrahhi negatiivsed kogemused. ?Osa firmasid ei näe mingit motivatsiooni selles, kui palju neil investoreid on ja kas neid juurde tuleb,? ütles Sumberg.
Tihtilugu tõrjuvad juhid tulevikku puudutavad küsimused väitega, et kõigepealt tuleb see info edastada börsile. Tiivase sõnul ei maksa seda ettekäändeks tuua. Börsi reglement küll sätestab, et hinnatundlik info peab kõigepealt olema avaldatud börsiteates kõigile investoritele samaaegselt, kuid see säte ei tohiks takistada juhil oma visiooni firma arengu ja tulevikuperspektiivide kohta kirjeldamast. Eriti kui see ei sisalda mingit ülikonkreetset ehk otseselt hinnatundlikku infot. ?Me ei ole seda reglemendi sätet n-ö pimesi ja kirvega rakendanud,? lausus Tiivas
Hansapank, Mart Tõevere:
Hetkel kuum
Võlad ulatuvad miljoniteni
Detailsemate finantseesmärkide avaldamine võtab ilmselt aega. Me ei ole veel keskkonnas nagu USA või Euroopa, kus tegelik EPS (kasum aktsia kohta) erineb ennustatust 0,01?0,03 sendi võrra, pigem on erinevused 10?20%. Investorid saavad tutvuda analüütikute poolt koostatud finantsanalüüsidega ja börsiettevõtteid seob kohustus informeerida börsi, kui turuhinnang erineb ettevõtte nägemusest oluliselt (s.o rohkem kui 10?15%).
Eesti Telekom, Jaan Männik:
Kui ettevõte erastati, vannutasid nõustajad Nomura ja ABN AMRO -Rotschild Londonist, et Londoni börsil noteeritud ettevõte oma eelarvet ega pikemaid kasumi- ja käibeprognoose ei avalda. ETL kui ainuke Londoni börsil noteeritud Eesti ettevõte jälgib olemasolevaid tavasid ja ei hakka oma standardeid välja töötama. 3,5 aasta jooksul on küsimuses toimunud areng ning mõned ettevõtted on piiratud numbrilisi prognoose avalikustanud. Oleme seni olnud konservatiivsed, aga jälgime arengut sellel alal.
Merko Ehitus, Tõnu Toomik:
Kahjuks ei ole meil võimalik prognoose vastuvõetava täpsusega teha, st neid ei ole ja ei saa ka avaldada. Iga-aastasel üldkoosolekul ettekantavas juhatuse tegevusaruandes kajastatakse ka tulevikuplaane.
Norma, Peep Siimon:
Ajalugu räägib ettevõttest rohkem kui mistahes paberile joonistatud plaan. Kui kasumi- ja käibeprognooside avaldamine tooks ettevõttele tulu, siis oleks see kindlasti vajalik ja seda peab ka juhatus silmas pidama.
Saku Õlletehas, Kristina Seimann:
Ettevõtte enda numbriliste prognooside puhul on alati olemas moraalirisk, st et taoliste prognoosidega võib kaasas käia võimalik aktsiahinna manipuleerimise vari.