Tallinna Tehnikaülikooli teadlased veendusid, et Norra polaaraladega võrdne naastrehvide kasutamise aeg on Eestis liiga pikk.
Üksikute libedusepäevade pärast pole teadlaste hinnangul mõtet lubada teekatet lõhkuvate naastudega maipühadeni sõita, kirjutab Postimees.
Ettepaneku naastrehvide kasutusaega 30 päeva võrra vähendada tegid Tallinna Tehnikaülikooli teedeinstituudi (TTÜ TI) teadlased uurimisaruandes maanteeametile.
Mullu talvel alustatud uurimistöö näitas, et üleminek 30 päeva võrra lühemale kasutusperioodile hoiaks kokku 20 miljonit maanteede taastamiseks kuluvat krooni.
Naastusõidu aega peaks vähendama eeskätt kevadel, sest praegu lubab seadus Eesti kõrval ainsana 1. maini kestvat naastudega sõitmise aega Norra polaaraladel.
Nii Norra lõunaosas, Rootsis kui Soomes tohib naastrehve kasutada 1. novembrist 30. märtsini. Erandina võib paar päeva kauem sõita, kui naastuaja lõpp langeb lihavõttepühadele. Eestis olid uurimistöö tegemise ajal naastud lubatud 15. oktoobrist kuni 1. maini, kohustuslik talverehvidega sõitmise aeg on 1. detsembrist kuni 1. märtsini.
Eile pikendas minister Liina Tõnisson naastrehvide kasutusaega vastupidiselt teadlaste soovitusele 15 päeva võrra, mis lisanduvad uurimuses käsitletud päevade arvule.
TTÜ teedeinstituudi direktor professor Maano Koppel, kes uurimistööd juhtis, ütles Postimehele, et praegu on Eesti teede iga-aastane vältimatu remondivajadus 138, 7 miljonit krooni aastas ehk 178 kilomeetrit. Kui naastuaeg 30 päeva võrra väheneks, saaks hädaremondi mahtu vähendada 20 miljonit krooni ehk 30 kilomeetrit aastas.