Korteri või eramu kontrollimata elektripaigaldise eest saab trahvi

Korralise kontrolli nõue tuleneb elektriohutusseadusest. Selle kohaselt peab 1. jaanuariks 2003 kõigis kuni 35amprise peakaitsmega elektripaigaldistes (ehk III liigi elektripaigaldistes) läbi viima korralise kontrolli ja mõõtmised. Kuni 35amprise peakaitsmega on näiteks väiksemad eramud, aga ka kortermajade korterid, sest iga konkreetse korteri elektripaigaldist vaadeldakse eraldi. Seega pole vahet, kas tegemist on 8 korteriga eestiaegse puumajaga või magalarajooni suurelamuga.

Tehnilise järelevalve inspektsiooni elektriohutuse osakonna juhataja kt Meelis Kärt täiendab, et kuna esimene elektriohutusseadus võeti vastu 1999. aastal ning see sätestas ka kontrolli nõude, pole pärast 1999. aastat ehitatud eramute puhul lisakontrolli teostamine enam tavaliselt vajalik, sest hoone kasutusloa saamiseks tuli see nagunii läbi teha.

Elektripaigaldise kontroll koosneb ülevaatusest ehk visuaalkontrollist ja elektrotehnilistest mõõtmistest. Kontrollmõõtmisi ei või teha mitte iga elektritööde firma, vaid ainult Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt akrediteeritud ettevõte. Kuna akrediteeringu saamine on üsna kulukas, võib seda omavad elektritööde firmad kahe käe sõrmedel üles lugeda.

Elektripaigaldise kontrollimise hind on sõltuvalt firmast pisut erinev, kuid ASi Tera projektijuht Taan Tasane arvutab, et arvestama peaks vähemalt 2000 krooniga. ?Kilp 500 krooni, elektripaigaldis 1000 krooni ja vormistamine samuti 1000 krooni,? toob Taan Tasane võimaliku hinna kujunemise näite. Täpne maksumus sõltub loomulikult maja suurusest ja tööde mahust.

Pikki järjekordi sel tööl Taan Tasase sõnul praegu ei ole. ?Kui täna helistate, siis nädala jooksul teeme ära. Aega kulub selleks tund kuni kolm,? räägib Tasane. Lisaks tuleb arvestada, et kui kontrolli käigus ilmnevad puudused, tuleb ka nende kordategemiseks aega ja raha leida.

Kaks ja pool kuud enne tähtaja kukkumist on kontroll ja mõõtmised tehtud vaid umbes viiel protsendil objektidest, teab Meelis Kärt. ?Ärkamine toimub viimasel minutil või mõnda aega pärast seda,? täiendab ametniku sõnu ASi Empower EEE elektripaigaldiste kontrolli grupi juht Kalev Jõgi.

Meelis Kärt kinnitab, et pärast 1. jaanuari hakatakse kindlasti kontrollima, kas III liigi elektripaigaldiste valdajatel on kohustuslik korraline mõõtmine ja kontroll läbi viidud või mitte. Kas sellest kõrvale hiilinutele kohe ka trahvi tehakse, on iseasi.

Trahvi saab juriidilistele isikutele määrata kuni 50 000 krooni ning eraisikutele kuni 18 000 krooni.

?Inimesed ei arvesta, et elektrikontroll tehakse enda jaoks, et õnnetusi vältida. Arvatakse, et kui ei kontrollita, järelikult pole vaja teha,? märgib Kärt. Tema sõnul on näiteks korterite puhul peamiseks ohuallikaks 20?30 aasta vanused elektrijuhtmed, mis läbi põlema kipuvad.