Rongid Rakveres enam ei sõida

Toimetuse ja kodu vahel liikudes ületan raudtee. Tihti tuleb tõkkepuu taga närveerida, eriti kui kaks kütuserongi teineteise sabas mööda venivad. Ajati rebestab öövaikust veduri huilgamine.

Nii et õigupoolest sõidavad siin rongid küll, kuid vähesed peatuvad. Kõige nirumad on asjalood reisirongidega ? vaid korra päevas saab Rakverest Tallinna ja tagasi. Pilet maksab ka rohkem kui enamikul bussireisidel. Põliste selle kandi inimeste mälestustes on rong peaaegu et ainus pealinna sõitmise vahend.

Rakvere kesklinna rajati mõne aasta eest uus uhke bussijaam. Teadjad kõnelevad, et 1996.?97. aasta paiku tehti plaane bussijaama viimiseks raudteejaama juurde või isegi kahe objekti ühendamiseks. Olevat kunagi peaaegu miljoni kroon eeltöödele kulutatud.

Transpordikeskuse linnasüdamest pisut eemale viimine oleks kindlasti laiendanud Rakvere tähtsamat kaubanduspiirkonda. Praegu algab paar sammu kesksest turuplatsist ja bussijaamast eemal räämas, poodideta elupiirkond. Raudteejaama ümbrust, kus isegi elan, võib julgelt getoks nimetada.

Kuid pole mul sugugi mõttes laita linnavalitsuse omaaegset otsust bussijaam turuplatsi juurde ehitada. Eestis on raudtee väikelinnade rahva ja ettevõtjategi jaoks transpordiviisidest teisele-kolmandale kohale nihkunud.

Ajalootunnid lõid pildi, et karavanitee ääres sai kauba liikumisest elatist pisimgi oaasike. Tänapäeva Eestimaal vuhisevad rongid linnakestest peatumata läbi.

Mina pole ainus nähtuse asjalikkuses kahtleja. Läänemere maade arenguprogrammi koordinaator Gunnar Barkman imestas Rakveret külastades sama asja üle, sest on ju raudteeliiklus Euroopa Liidus eelisarendatav transpordiviis. Eks näis, mida 2004. aastal rongiliikluse taastamise suhetes ette võetakse.

Autor: Vahur Afanasjev