Rootsis veel hea elu tänu vanale rasvale

Rootsi majandus kasvab Nordea Panga prognoosi kohaselt tänavu ligi paar protsenti ning tuleval aastal 2,5. Põhiliselt hoiab seda üleval kodumaine nõudlus. Kuid kasvab ka eksport, eelarve ja maksebilanss on kenasti plussis ning töötus neli protsenti. Praeguses ebakindlas maailmas kõlab see nagu muinasjutt.

Septembris võitsid valimised taas ja üsna suurelt sotsiaaldemokraadid, kuid võimule jääda ei olnud neil hõlpus, sest endistelt liitlastelt, vasakparteilt ja rohelistelt, läks toetuse väljakauplemine raskelt ja nõudis peaminister Göran Perssonilt tõelist diplomaadinärvi. Vaatamata roheliste tungivale nõudmisele jättis Persson nad ministrikohast ilma. Tema sooviks on hoida rohelised võimalikult kaugel välis- ja julgeolekupoliitikast, sest nende programmi kuulub näiteks kaitsejõududest loobumine ja EList väljaastumine. Ka rahaliitu astumise rahvahääletusel, mille peaminister loodab korraldada tuleval aastal, on rohelised lubanud hääletada selle vastu, nagu vaskparteigi. Mille eest nad aga varmalt seisavad, on kehtestada Stockholmis autodele ainulaadne ummikutrahv. Selles saavutati sel nädalal ka esialgne kokkulepe.

Taksojuht Kjell Sundberg müristab seda kuuldes: ?Olen kindel, et see kunagi tööle ei hakka.? Eelöeldu laseb igatahes aimata, et peaministri elu ei tule kerge.

Sotsid tõotasid oma 19miljardilises reformiprogrammis suurendada toetusi lastele, vanuritele ja haigetele ning jätta maksud järgmised neli aastat samaks. Makse 130 miljardi krooni võrra kärpida lubanud mõõdukad seevastu põrusid valimistel armutult.

Maksud, mis on Rootsi arengu üks võtmesõnu, oli valimistel teisejärguline teema, ütles Rootsi tunnustatumaid maksueksperte Krister Andersson, kes enne Rootsi tööstusliitu (Svenskt Näringsliv) tööleasumist on olnud ametis Euroopa Komisjonis, IMFis ja Rootsi Pangas.

Rootsi maksutase on arenenud riikide kõrgeim, moodustades 50,8 sisemajanduse kogutoodangust (SKT), ütles Andersson. Viimase nelja aasta jooksul ei ole maksude alal midagi muutunud ja uue valitsuse programmis ei ole muudatusi näha ka järgmise nelja aasta jooksul. See teeb tööstusliidule ja firmadele suurt muret. ?Oleme seadnud oma eesmärgiks saavutada Rootsis kümne aasta pärast ELi keskmine maksutaseme, mis praegu moodustab 42 SKTst,? lisas ta.

Andersson toob välja kolm häda, mis on kõrgete maksude tagajärg. Et Rootsis on ettevõtte omamine kõrgelt maksustatud ja samal ajal on ettevõtte tulumaks üks ELi väiksemaid (28), siis lähevad Rootsi firmad välismaalaste kätte, keda Rootsis maksustada ei saa. Nii ostsid välismaalased ainuüksi eelmisel aastal Rootsis 2300 firmat.

Täpselt samale probleemile juhib oma uues raamatus ?Kelle kätte läheb Rootsi?? tuntud majandusprofessor Lars Jonung. Ta ennustab, et kui jätkub olukord, kus Rootsi firmaomanike maksutase on kuni 80 ELi keskmisest kõrgem, siis aastaks 2015 on kõik Rootsi tööstusettevõtted läinud väliskapitali kätte.

?Jumal hoidku, meil ei ole midagi välisomanike vastu, meie soov on ainult, et Rootsi omanikel oleksid nendega võrdsed õigused,? räägib Andresson.

Ka palgatöötajad on Rootsis kõrgelt maksustatud. Minimaalselt aastaselt tulult ? 11 000 Rootsi krooni (18 700 krooni) ? läheb tulumaksuks 33 ning alates 450 000krooniselt sissetulekult juba 57. Tagajärjeks on see, et inimesed on hakanud tunduvalt vähem töötama, eelistades pigem nokitseda oma majapidamises või kasvatada lapsi.

Ja kolmas kõrgete maksude ja eriti 1,5protsendilise varamaksu tagajärg on see, et kapital läheb lihtsalt maksude eest välismaale pakku. Eelmise aasta andmeil oli ?maapaos? umbes 500 miljardit Rootsi krooni.

Valitsuse poolel vaadatakse neile asjadele mõistagi natuke teistmoodi. Rootsi rahandusministeeriumi planeerimisjuht Jens Henriksson ütleb, et kuna pärast 1995. aastat on riigi rahalist seisu tugevalt korrastatud ja majandus seisab kindlal alusel, siis saab valitsus teha panuse rahva heaolule, suurendades laste-, õppimis- ja haigustoetusi, ning ka kodumaise nõudluse stimuleerimisele. Ta ei näe midagi halba ka selles, et Rootsi ettevõtted lähevad tugevate välisfirmade kätte, öeldes, et tänu sellele saavad autotööstus jt suuri ja hädavajalikke investeeringuid. Ning maksebilansi ülejääk räägib tema sõnul sellest, et rootslased suurendavad pidevalt investeeringute, aktsiate või pensionifondide kaudu oma omandit välismaal.

Aktsiate ja pensionifondidega on Rootsis praegu kehvad lood. Alles mõni aeg tagasi oli Rootsi uue majanduse edukamaid riike ja iga endast lugupidav svensson pidas auasjaks osta selle lipulaeva, Ericssoni aktsiaid. 2000. aasta kõrgseisuga võrreldes on Ericssoni aktsia kaotanud oma väärtusest üle 95 ja maksab veidi üle nelja krooni. Miljon väikeaktsionäri hoiab pead kinni ja mõtleb, mida edasi teha. Osta võib-olla veel, sest see on nii odav ja peaks millalgi jälle tõusma hakkama?

?Mina praegu küll niisugust soovitust ei julge anda,? ütleb Handelbankeni maakler Janek Moik, lisades, et meeleolu Rootsi aktsiaturul on praegu väga närviline.

Nagu kõikjal Euroopas, vananeb ka Rootsi rahvastik. Kui praegu tuleb saja töötaja kohta 30 pensionäri, siis 25 aasta pärast on neid juba 41. Et pensionimaksmisega toime tulla, käib Rootsis pensionireform ja aasta lõpus kaob vana hea rahvapension. Selle asemel ergutatakse inimesi raha pensionifondidesse paigutama. Kaks aastat tagasi alustanud vabatahtlikud PPM-fondid, kuhu läheb 18,5protsendilisest pensionimaksest 2,5, on selle ajaga kaotanud 35 miljardit krooni. Mõistagi on see teinud inimesi ettevaatlikuks.

Valitsuse lähiaja tähtsamaid ülesandeid on korraldada rahaliitu astumise rahvahääletus. Erinevalt Taanist ja Suurbritanniast Rootsil sealt väljajäämise õigust ei ole, kõik seisab rahva tahte taga. Seni on Rootsi kroon küllaltki hästi hakkama saanud, selle nõrkus on aidanud ekspordil kasvada. Keskpanga poliitika, mis hoiab inflatsiooni ohjes ning krooni kindla kõikumiskursiga, on olnud tulemuslik, ütles Nordea Panga peaökonomist Olle Djerf.

Enne valimisi lubas Persson hääletuse teha 2003. aastal, nüüd on ta hakanud vihjama selle edasilükkamise võimalusele. Põhjustena mainib ta ELi laienemise võimalikke tõrkeid, ELi majanduslangust ning riikide soovimatust stabiilsuspaktist kinni pidada.

Samal ajal jätkab keskpank ettevalmistusi eurole üleminekuks. Keskpanga osakonnajuhataja Björn Hasselgreni sõnul oleks Rootsi valmis saama rahaliidu liikmeks 2005, juhul kui rahvahääletus peetaks tuleval kevadel. Kui see nihkub sügisesse, lükkub eurole üleminek aasta võrra edasi.

Poliitika häda on selles, et ta ei näe kriise ja mõtleb valimistest valimisteni, ütleb Olle Djerf. ?Kui me ei võta midagi ette maksusüsteemiga, mis ei lase väikeettevõtetel suuremaks kasvada, ja haridussüsteemiga, mis ei stimuleeri õppimist, siis kümne aasta pärast on probleemid palju teravamad.?

?Rootsi on rikas riik ja elab ka kõrgete maksudega ja väljaspool rahaliitu esialgu lahedalt ära,? toonitab Krister Andersson. ?Aga meie kogutoodang, mis loob rahva rikkust, kasvab vähem, kui ta kasvada võiks. Seetõttu me jääme tasapisi üha vaesemaks. Kui 70. aastail olime maailma rikkaimate riikide seas 4. kohal, siis nüüd oleme langenud 17ndaks.?