Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Toll vaatab sagedamini kütusepaaki
?Kontrollitud autode arv on 1998. aasta lõpust alates järjekindlalt tõusnud ja tõuseb veelgi, sest alates tänavu 1. juulist on ka tolliametnikel õigus teedel autosid peatada,? ütles tolliameti järelevalve osakonna juhataja Vello Valm.
Alates järgmisest aastast tahab tolliamet laiendada kontrolli tanklatele. ?Me ei hakka analüüsima kütuse kvaliteediomadusi, küll aga kindlaks tegema, kas diislikütuse nime all ikka müüakse diislikütust,? lausus Valm.
Ettepanekute tasemel on ka kava hakata kütusetanklates piirama nii sinise kui ka punase kütuse müüki, mis praegu on paljudes tanklates vabal müügil.
Selle aasta kaheksa kuuga on tolliametnikud võtnud sõidukite kütusepaakidest peaaegu 2500 proovi, neist 202 näitasid aktsiisipettust. Pettuste protsent lubab Eestis aasta jooksul ebaseaduslikult automootorites kasutatava erimärgistatud kütuse koguseks hinnata ligikaudu 30 000?40 000 tonni ning riigile laekumata aktsiisiks 75?100 miljonit krooni.
Aktsiisipettureid leidsid tolliametnikud umbes võrdselt nii veo- kui sõiduautode kasutajate seas. ?Üldiselt näitab juba kogemus, kust pettureid sagedamini leida võib,? kommenteeris Valm.
Kütusepaakidest leiti nii puhtaks pesta üritatud kui puhast punast ja sinist kütust ehk kerget kütteõli ja põllumajanduslikku diislikütust. ?Happega puhastada oli rohkem üritatud punast kütust, sinise puhul pole see nii lihtne,? lausus Valm, kelle sõnul peaks proove võtma ka sellisest kütusest, mis värvi puudumise tõttu kahtlust ei tekita. Järgmisel aastal niisugune tegevus tollilabori olemaolu ja raha rohkenemise tõttu hoogustubki.
Mullusega võrreldes on käesoleval aastal trahve laekunud üle kahe korra rohkem ja see summa ulatub miljoni kroonini. Toll võib füüsilistele isikutele erimärgistatud kütuse väärkasutamise eest määrata kuni 18 000- ja juriidilistele isikutele kuni 50 000kroonise rahatrahvi. Samas on mitmed trahvitud Valmi sõnul saavutanud kohtus trahvisumma vähendamise.
Erimärgistatud kütuse sihipärast kasutamist on õigus kontrollida neljal ametil: tolli-, politsei-, maksu- ja tarbijakaitseametil. Seni on kõige aktiivsem olnud politseiametiga koos töötanud tolliamet.
Koostöö politseiga oli vajalik ka puuduse tõttu seadusandluses: juriidilisest isikust rikkujale sai protokolli ja otsuse teha tolliamet, füüsilisele isikule aga koostas protokolli politseinik, otsuse tegi kohus.
Veel pani tolli ja politseid ühiselt tegutsema tõsiasi, et tollil polnud sõidukite peatamise õigust.