Balti Ühendriigid

Sise- ja lähiturismi arengule ehitab enamik hotellikette Baltimaades oma lähiaastate arengukavad ja äriplaanid. Meil on raske püüda austraallaste või lõunaameeriklaste tähelepanu, kuna midagi nii erilist ja suursugust nagu Vabadussammas, Madam Tussaud või püramiidid meil lihtsalt ei ole. Aga piirkondlikku tuntust on võimalik rahaks võluda küll.

Meie eesmärk on rajada Revali Balti kett. Iga potentsiaalne turist peab teadma, et Reval on kohal Tallinnas, Riias ja Vilniuses, kus ta saab sama head teenindust, hinda ja mugavusi.

Me usume kindlalt, et Baltimaad on saamas üheks turismi- ja äripiirkonnaks ning oleme sellest lähtuvalt teinud oma investeeringud. Turismisektori äriplaanide alus on kohalolek kolmes Balti riigis, mis on eelduseks naabermaade äri- ja puhketuristide teenindamisele ja kasumi teenimisele. Kolmes Balti riigis kokku elab ca 8 miljonit inimest, mis on umbes sama palju kui Rootsis. Rootsi juba määrab midagi, vähemalt Euroopas. Baltimaade kultuuri-looduse-hingelaadi erinevus lisab aga meie ühisele lipule värve juurde. Selles mõttes on meil turistidele pakkuda isegi rohkem kui Rootsil.

Kuigi ärimehed on ammu mõistnud, et Baltimaad võiks olla tegelikult üks ja sama riik, ei ole seda veel päriselt mõistnud poliitikud ja ametnikud. Selleks, et Baltimaades äriajamist ja reisimist lihtsamaks teha, ei ole tehtud palju. Kõige pakilisemad on maksuküsimused. Reval Hotelligrupp on näiteks Riias asutanud filiaali selleks, et kätte saada Reval Hotel Latvijalt juhtimistasu. Praegu analüüsime, milline oleks parim lahendus Leedu seadusi arvestades.

Kindlasti peavad paljud kõigis kolmes Balti riigis tegutsevad Eesti ettevõtjad pidevalt mõtlema välja lahendusi, et mitte maksta ülemäära palju makse. Selleks peavad olema põhjalikud teadmised naabermaade keerukatest maksuseadustest. Seaduste, eriti maksuseaduste vastu ei tasu eksida.

Maksusüsteemi järel on kriitiliseks valuküsimuseks piirikontroll ja piiriületus. Ühelt poolt ei suurenda kuidagi meie turvalisust see, et kontrollime Läti piiri ja teiselt poolt on Soome (ehk Euroopa Liidu) piiril pidevad ummistused, mis on sageli tingitud sellest, et piirivalvel napib inimesi, kes passikontrolli kiiresti läbi viiksid. Turistide rahulolu ja kulutamisvalmidust see ei tõsta.

Eriti arusaamatuna tunduvad sadade meetrite pikkused veoautode järjekorrad Eesti-Läti piiril. Mis takistab riikidevahelist kokkulepet sõlmimast, et veoautod saaksid peatumata Tallinnast sõita Leedu-Poola piirile? Mina ei tea. Kas ei ole võimalik või ei taheta seda ära korraldada?

Ameerikas tehtud uuringu kohaselt seisab keskmine ameeriklane elu jooksul 5 aastat järjekordades. Tark inimene proovib seda aega teisiti kasutada ja jätab Eestisse tulemata. Koju jääb ka raha, mis oleks meie majandust elavdanud.

Euroopa Liidu tulekuga seoses on idee Balti Ühendriikidest stiilis: The Dutch have taken Holland! Kuid ometigi: kiired sammud ühtse majandusruumi loomiseks ja arendamiseks annavad meile selge eelise juba täna. Ärgem unustagem, et majanduslikud põhjused olid tegelikult need, mis said algtõukeks Euroopa Liidu loomisele. Kas me siis tõesti raha ei armasta?