Iirlased ütlesid ?jah? ELi laienemisele

Hääletuse tulemuste põhjal oli lepingu poolt ligi 63% valijatest ning valimisaktiivsus oli üle riigi veidi alla 50%.

?Iirimaa on öelnud tugeva jah-sõna liidu laienemisele,? ütles Iirimaa peaminister Bertie Ahern. ?See on soe tere tulemast meie kaaseurooplastele Kesk- ja Ida-Euroopast ning Vahemere saartelt.? ?Iiri valijad on teinud ajaloolise otsuse Euroopa tulevikust ning Iirimaa jätkuvast rollist selle sees,? märkis Ahern.

Reedel hoiatas eesistujariigi Taani peaminister Anders Fogh Rasmussen, et kui iirlased Nice?i lepingu teist korda tagasi lükkavad, paiskab see liidu ennenägematusse kriisi. Uute liikmete vastuvõtmine oleks võinud aastateks edasi lükkuda.

Eile ütles Euroopa Komisjoni president Romano Prodi referendumi tulemust tervitades, et ?laienemisprotsess saab nüüd jätkuda?. Komisjoni pressiesindaja Jonathan Faull aga ütles, et Iirimaa ?jah? kõrvaldab vaid ühe takistuse. ?Laienemine ei ole veel lõpule viidud. Eelolevatel kuudel on hulk tööd ära teha,? ütles Faull.

Pingelises kalendris võib ka ootamatusi tulla ? läinud nädalal puhkes Hollandis valitsuskriis ning reedel jooksid ummikusse rea kandidaatriikide liitumiskõnelused konkurentsipeatüki üle. Ka on alles ees ägedad vaidlused liidu laienemise majanduslike tingimuste üle.

Nice?is 2000. aasta detsembris vaevaliselt sündinud kompromiss on puudustest hoolimata vajalik, sest selleta ei saaks Taani detsembris Kopenhaagenis kutsuda blokiga liituma kümmet uut liikmesriiki. Leping jaotab kohad ELi institutsioonides pärast liidu laienemist ehk määrab, kui palju esindajaid on igal riigil Euroopa Parlamendis, Euroopa Komisjonis ja Ministrite Nõukogus kui liikmete arv kasvab 25?27-le.

Lepingu tekst on keeruline ning Iiri valitsus ei teinud mullu erilisi pingutusi selle selgitamiseks. Nii jättis suur osa iirlastest hääletamata ? osales vaid 34%, neist vastu 54%.

Iirlaste peamised hirmud olid kartus minetada sõjaline neutraliteet ja sõnaõigus liidus, kus võim nihkub suurte liikmesriikide kätte. Samuti on halb nüüd, kus majandusbuum on läbi, ilma jääda ELi abirahadest. Selle aasta majanduskasvu prognoos on 3% võrreldes 11,5 protsendiga 2000. aastal. Euroopa Liidu laienemise järel hakkab Iirimaa bloki eelarvesse rohkem sisse maksma, kui vastu saab. 29 aastat sai Iirimaa ühiskassast toetustena miljard eurot aastas.

Tänaseks ületab omal ajal Euroopa vaeseima riigi SKT elaniku kohta Euroopa Liidu keskmise 20%.

Iirlased kardavad ka odava tööjõu sissevoolu ning konkurentsivõime vähenemist. Kiire palgatõus ? tööstuses kohati 12%, on viinud tootmiskulud Iirimaal 12,17 eurole tunnis, õõnestades konkurentsivõimet ja kahjustades eksporti. Kaubandusbilanss oli mullu 1,15 miljardi euroga miinuses ning defitsiidis riigieelarve sunnib valitsust kulusid kärpima. Kardeti, et iirlased hääletavad vastu, et protestida inflatsiooni ja kasvava tööpuuduse vastu. Arvestades, mis kaalul, oleks selline käitumine paistnud äärmiselt isekas, sest Iirimaa, mis ühines 1973. a blokiga vaese liikmena, on ise parim näide liikmeks olemise kasust.

Taani loodab nüüd Iirimaa referendumi järel kiiresti edasi liikuda ning sel nädalal Brüsselis kokku leppida ühispositsiooni põllumajanduse ja regionaaltoetuste osas. Diplomaadid ennustavad pingelisi kõnelusi, arvestades kas või seda, et Saksamaa ja Prantsusmaa seiskohad ELi põllumajanduspoliitika osas pole oluliselt lähenenud.