Jäta menüü vahele
Artikkel
- Uudised
- Kaja Koovit
- 23. oktoober 2002 kell 22:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.Nissan teenis poole aastaga rekordkasumi
44 ulatuses Prantsuse autofirmale Renault kuuluva Nissani puhaskasum suurenes septembriga lõppenud poolaastal esialgsete tulemuste põhjal 286 miljardi jeenini (36,6 mld krooni). Mullu samal ajal teenis ettevõte 230,3 mld jeeni (29,5 mld krooni).Kasum osutus oluliselt paremaks, kui analüütikud lootsid. Nii ootasid uudisteagentuuri Bloomberg küsitletud analüütikud mullusega võrreldes hoopis 7 kasumi langust.Nissani müük suurenes esimesel poolaastal 10, 3,28 triljoni jeenini (420 miljardit krooni) võrreldes aastataguse 2,98 triljoni jeeniga. Lõplikud kvartaliaruanded avaldab Nissan 19. novembril.Nissani juht Carlos Ghosn, kes asus Renault? tootmisjuhi ametist ettevõtte etteotsa, kui prantslased kokkukukkumise äärel Nissanisse 1999. aasta kevadel raha otsustasid paigutada, on arendus- ja uurimiskulutuste suurendamiseks müünud osalusi partnerfirmades ja põhitegevusega mitte seotud varasid. Kõik ettevõetud sammud lubavad märtsis lõppeval majandusaastal, seekord juba kolmandat aastat järjest, oodata rekordilist kasumit.Umbes 80 Nissani I poolaasta tegevuskasumist andis USA, kus analüütikute sõnul on tugev nõudlus Altima sedaani ja G35 sportsedaani järele.Nissani juhid suurendasid kogu selle aasta kasumiprognoosi 29 võrra, 490 miljardi jeenini (ligi 63 mld krooni) ja käibeprognoosi 4,5, 6,8 triljoni jeenini (870 miljardit krooni).Turuväärtuselt maailma neljanda suurema autotootja aktsia hind kerkis eile Tokyos 2,3, 934 jeenini (119,6 krooni), kusjuures majandustulemused avaldati pärast turu sulgumist. Seetõttu ootavad analüütikud aktsiahinna tõusu. ?Võimalik on ka Nissani aktsia soovituste tõstmine,? lausus AFXile HSBC Securitiesi analüütik Christopher Richter.Selle aastaga on Nissani aktsionäride vara kasvanud 34 ja eelmise aasta oktoobrist on aktsia teinud 64 hinnatõusu.Lisaks hinnatõusule rõõmustas Nissan eile aktsionäre teatega, et loodab majandusaasta eest dividendiks maksta 14 jeeni ehk 1,8 krooni aktsia kohta. Financial Timesi teatel prognoosisid analüütikud omanikutulu kasvu mulluselt 8 jeenilt 12 jeenini.Järgmise majandusaasta eest loodab Nissan maksta omanikutulu 19 jeeni aktsia kohta ning 2005. aasta märtsiga lõppeva majandusaasta eest peaks see suurenema 24 jeenini aktsia kohta.Teisalt kõlab ka kahtlustusi, et Nissan suurendab omanikutulu suuromaniku toetamiseks. ?Praegu on just sobiv aeg, uute mudelite tutvustused ootavad ja veidi rohkem sularaha Nissanilt oleks Renault? jaoks igati teretulnud,? lausus Schroder Salomon Smith Barney analüütik John Lawson FT-le.Järgmisel nädalal oodatakse ka Nissani Jaapani rivaalidelt Toyotalt ja Hondalt rekordtulemusi. Samal ajal läheb USA autotootjatel kehvasti. Nii on maailma suurim autotootja General Motors teatanud, et Fiati investeeringu väärtuse mahakandmine suurendas kolmanda kvartali kahjumit. Maailma suuruselt teine autotootja Ford jäi kolmandas kvartalis 326 miljoni dollari (5,2 mld krooni) suurusesse kahjumisse.- Hetkel kuum
IT-ettevõtte juht: tehisaru tuleb taltsutada
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Tehisintellekt, mis tänavu hakkab mõjutama mitut valdkonda meditsiinist julgeoleku ja keskkonnani, aitab teha hüppe, mis toob Eesti taas digitaalse arengu eesliinile, kirjutab Tietoevry Create’i Baltikumi juht Valērija Vārna.
Indrek Kasela astub tagasi, juhatus jätkab kahe liikmega
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Kalatootja PRFoodsi juht Indrek Kasela astus ettevõtte juhi kohalt tagasi, samuti lahkus ta tütarühingute Saaremere Kala ja Saare Kala Tootmine juhatustest.
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
LHV tippjuht lahkub ametist
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
LHV Groupi nõukogu kutsub ametist tagasi juhatuse liikme, riskijuhi Martti Singi. Ühtlasi lahkub Singi samas ajaraamis ka LHV Panga juhatuse liikme ja riskijuhi kohalt.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Eelarvenõukogu: riigivõlg kasvab kiirelt
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eelarvepuudujääk ulatub järgmistel aastatel koguni 5%ni SKPst ja riigivõlg jätkab kiiret kasvu. Selline eelarvepoliitika seaks ohtu Eesti majanduse stabiilse arengu ega vastaks eelarvereeglitele, selgub pressiteatest.
Eesti inflatsioon püsib Euroopa tipus
Euroala inflatsioon oli märtsis 2,4 protsenti, kui võrrelda eelmise aasta sama ajaga. Eesti jäi endiselt suurema inflatsiooniga riikide hulka.
Euroala inflatsioon oli märtsis 2,4 protsenti, kui võrrelda eelmise aasta sama ajaga. Eesti jäi endiselt suurema inflatsiooniga riikide hulka.