Henrik Hololei: toetused väikeettevõtjatele kasvavad hüppeliselt (intervjuu)

<b>Mis tagaks Teie arvates Eesti kodanike ja ettevõtjate piisava

informeerituse EList saadavast kasust?</b>Kuna 80% Kaubandus-Tööstuskoja enam kui 3000 liikmest pooldab ühinemist, siis on ettevõtjate informeeritus ilmselt juba praegu päris hea. Samas on heaks näiteks ELiga liitumise kasulikkusest tänavu Ikla-Tallinn-Narva maantee äärde paigaldatud tahvlid Euroopa Liidu tähepärjaga. Need tahvlid annavad kõigile liiklejatele teada, et 120 kilomeetrit meie maanteid sai tänavu korda 200 miljoni krooni Euroopa maksumaksja raha eest. Selle 200 miljoni krooni eest tehti riigieelarvest ära palju muid olulisi asju. Kõik projektid, milles kodanik ning ettevõtja tunnetab otsest kasu, nagu infrastruktuuri areng, keskkonnaprojektid jne aitavad sellele väga otseselt kaasa.

<b>Kas meedia pidev urgitsemine eurorahade kasutamise kallal võib Eesti

liitumisele ELiga ohtlikuks saada?</b>Ei, kindlasti mitte. Vastupidi, meedia urgitsemine sunnib raha kasutajaid oma projekte paremini läbi mõtlema ning korrektselt teostama.

<b>Võibolla oleks Eestil mõttekas euroskeptikute suure hulga tõttu eelseisev referendum ära jätta?</b>

Eestis ei toimu mitte referendum, vaid rahvahääletus. Minu teada, ei ole ükski küsitlus näidanud, et Eestis oleks euroskeptikuid märgatavalt rohkem kui teistes edukates kandidaatriikides. Pigem jääb järgmine Äripäeva number ilmumata, kui et rahvahääletus ära jääb.

<b>Kui palju peaks Eesti riik ja EL veel abirahasid jagama, et toetajate osakaal kasvaks?</b>

EL abirahal ja toetajate arvu vahel on pragmaatilises Eestis seos. Mida rohkem on teostatud ISPA, Phare ja SAPARDi projekte, seda suurem on toetus liitumisele. Eesti majandusarengu seisukohalt on tõesti ülioluline, kui hästi me suudame liitumisjärgsetel aastatel EL abiraha ära kasutada. Minu arust on äärmiselt naiivne arvata, et EL toetajate arv oleks otseses korrelatsioonis abirahaga. Juba termin abiraha on väär, kuna tegemist on eelkõige koostööprojektidega. Küll aga on kõikides riikides ELi pooldajate arv korrelatsioonis valitsuse populaarsusega, st sisepoliitiliste arengutega.

<b>Mida on tulekul väikeettevõtjatele, talupidajatele või pensionäridele kui probleemsetele sihtrühmadele?</b>

Suurematest EL investeeringutest saavad kasu peaaegu kõik Eesti elanikud. Tallinn-Pärnu maanteel sõidavad ju nii väikeettevõtjad, talupidajad kui ka pensionärid. Samas on selge, et väikeettevõtjatele ja talupidajatele suunatud toetused kasvavad pärast liitumist hüppeliselt. Talunikele lisandub SAPARDi programmis uusi toetusi aga juba 2003. aastal - näiteks keskkonnasõbralikuks tootmiseks või kasutamata maade metsastamiseks.