Kehtiva avaliku teenistuse seaduse (ATS) astmepalkade süsteem on muutunud halvasti varjatud avalikuks valeks.

Eesti avalikus teenistuses puudub ametnik, kes saaks täna puhast astmepalka. Seitse aastat tagasi loodud astmepalkade süsteem on end ammendanud, et mitte öelda läbikukkunud. ATS annab legaalseid võimalusi kombineerida ametnikule selline palganumber, milleni konkreetsete palgaläbirääkimiste juures jõutakse. Ainus summa, mis on palgakorralduses ilmselt objektiivne, on riigieelarves sätestatud asutuse töötasudeks kulutatav raha. Ametniku palga diferentseerimine 50 ulatuses, lisatasud nõutavamast tulemuslikuma töö, täiendavate tööülesannete täitmise eest viivad mõttele, et avalikus teenistuses on üksnes üliinimesed, kelle jaoks vähemalt kolmekordse töökoormuse talumine on igapäevane. Tuleb lõpetada see avalik prügi silmaajamine ja reguleerida palgakorraldus selliselt, et inimesel oleks võimalik ühekordse töökoormusega oma palgast ära elada. Tuleb lõpetada seadustatud kaksikmoraali viljelemine, mille kohaselt riigiametnik on justkui näljapajukil ning teenib oma riiki ja rahvast ainult aadetest. Avaliku teenistuja palk allub samasugustele tööjõuturu majandusreeglitele nagu töötasu erasektoris, kuid hea haldus nõuab seda, et see palgakorraldus oleks selge ja läbipaistev. Palgakorralduse reformi eesmärgiks on muuta avalikus sektoris palga maksmine sõltuvaks konkreetse ametniku kvalifikatsioonist, tema poolt tehtava töö kvaliteedist ja vastutusest.

Autor: Märt Rask