Sirje Niitra • 31. oktoober 2002 kell 22:00

Eesti ehitaja Soomes poole palga eest

Helsingi kõige suuremas elamuehituspiirkonnas Vuosaarel seisab ühe viimistlusjärgus maja ees kaks valget kaubikut eestikeelsete kirjadega: ?Uksed, aknad, fassaadid?. KMT Fassaadimeistrid neli töömeest on platsil ametlikult, teevad pikki päevi ja ööbivad firma üüritud korteris Espoos.

Küsimusele, millist palka mehed saavad, vastab 26aastane Marek Eskor, et neil on tükitöö, kuid kinnitab, et eestlased teevad tööd madalama palga eest kui kohalikud ja mõned soome kolleegid vaatavad seetõttu neile ka viltu. Ta on Soomes tööl olnud juba poolteist aastat ja ütleb, et see tasub ennast rahaliselt ära. Eskori sõnul puudutas 25. oktoobril toimunud üleriigiline ehitustööliste streik ka seda objekti. ?Soomlased olid õnnelikud, et reedel varem koju said,? lausub ta.

Samal objektil värvimistöid tegev 26aastane Janne Hämäläinen ütleb, et temal pole midagi eestlaste vastu, sest need on toredad poisid ja head töötegijad. Kuid tema teab nimetada ka palgavahe. Nimelt saavad võõrtöölised ehitusobjektidel keskmiselt viis eurot tunnist, samal ajal kui soomlased teenivad kümme eurot. See ongi põhipõhjus, miks Soome ametiühingud võõrtööjõu kasutamise vastu sõda on alustanud.

Laupäeval, 19. oktoobril, käisid kohaliku ehitustööliste liidu esindajad Helsingi ehitusobjekte kontrollimas. Selgus, et 37 objektist käis töö 11 peal ja enamik töölistest olid seal eestlased. Nende kõrval rabasid puhkepäeval tööd teha ka mõned mehed Kosovost, Pakistanist ja Nigeeriast. Helsingis asuva Laakso haigla ehitusel oli tööhoos 13 inimest ? kõik eestlased. Päev varem oli samal objektil olnud 20 meie ehitajat, kuid osa neist oli töödejuhataja enda sõnul tööloa puudumise tõttu tagasi saatnud. Kontrollijad kutsusid kohale politsei ja asjale anti ametlik käik, sest osal ehitajatest polnud ikkagi ette näidata tööluba.

Soome Ametiühingute Keskliidu (SAK) projektijuhi Eve Kyntäjä sõnul on Soomes viimasel ajal ilmsiks tulnud ka palju nõndanimetatud pimedat tööjõudu. ?Oleme mures oma töötajate pärast, sest tööandja võib neile eelistada odavat võõrtööjõudu,? räägib ta. Kyntäjä sõnul pole Soome ametiühingutel eestlaste vastu midagi, kuid nad võitlevad selle eest, et eestlased saaksid soomlastega sama palka. ?Ma tahaksin, et eestlased ei tuleks Soome ennast odavalt müüma, vaid et siia tuleksid haritud ja motiveeritud töötajad,? lausub naine, kes ise omal ajal Eestist Soome õppima läinuna on nüüd seal 11 aastat elanud ja töötanud.

Skeemid, kuidas Eesti ehitajad Soome tulevad, on keerulised ja sageli on tegelikku tööandjat raske leida, kurdavad sealsed ametiühingujuhid. Levinuim skeem on, et Soome firmad kasutavad alltöövõtjatena Eesti ehitusettevõtteid, kes siis oma inimesed Soome komandeeringusse saadavad. Sel juhul on ka raske kindlaks teha, kuid palju Soome firma töö eest maksab. Sageli lepivad vähemmainekad Soome ja Eesti firmad Kyntäjä sõnul omavahel kokku ja panevad vaheltkasu oma taskusse. ?Sellisel juhul pole kusagilt Alutaguselt tulnud ehitaja milleski süüdi,? leiab ta. Harvad pole ka ümbrikupalga maksmise juhtumid.

Soome tööministeeriumi migratsiooniameti direktori Mervi Virtaneni sõnul on ehitusturul tekkinud probleemide lahendamiseks kavas muuta mitmeid võõrtöö kasutamist reguleerivaid seadusi ja läbirääkimised selleks on juba käimas.

Hetkel kuum