Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kanalast kasvas kodu

    Tabasallu mineva tee ääres pangal seisis aastaid kahtlase välimusega madal paekivihoone. Eelmise vabariigi ajal ehitatud loomalaudast sai nõukogude perioodil noorloomalaut ja siis lõpuks katselindla ehk otse öeldes kanala. Katselindla ise oli aga nii salajane koht, et sinna ei lastud võõraid mitte ligigi ja kuuldavasti olla seal ka vähemasti üks doktoritöö valminud.
    Kui kanad olid lõpuks salajaste, kuid kuulsusrikaste müüride vahelt välja kolinud hakkasid hoones naabruskonna majade inimesed oma talvekartulit hoidma.
    Neli aastat tagasi ostis krundi koos laut-kanala ehk kartulisalvega ära noor hakkaja mees, kes sinna omale kodu rajas. Maja kuju jättis ta samaks, tõstis ainult natuke katust, et teine korrus liiga madal ei tuleks.
    Välisseinad olid veel läinud aastani katmata paekivist, kuid aeg ja erinevad omanikud olid lisanud sinna veidi tellist ja tuhaplokki, mis lõpptulemuse natuke näotuks tegid.
    ?Kui kivi oleks ilus olnud, poleks olnud vaja seda kindakrohviga katta,? ütleb peremees, kellele oleks ilmselgelt puhas kivi rohkem meeldinud.
    Nelja aasta tagune esmamulje oli aga üsna vastuoluline. ?Esialgu oli siin ikka päris kole, kuid koht oli ilus,? meenutab ta. ?Sügisel, kui lehed maha langevad, avaneb ka kena vaade merele.?
    Tõeliseks pilguköitjaks on selle maja puhul 90 cm läbimõõduga müürid. Iseenesest poleks nad enam mingit soojustuskihti vajanud, sest seinad on seest õhuvahega laotud, kuid seestpoolt oli siiski oluliselt lihtsam viimistluseks kipsplaati kasutada kui vanu päevinäinud seinu puhtaks rookida. Et plaat ebameeldivat kobinat ei tekitaks, lisati selle alla pisut soojustusvilla. Nii on seina lõplik paksus ligi meeter.
    Ehitamist alustati lammutustöödega, nagu vanade hoonete puhul üsna tavaline on. Maha lõhuti katus, vahelagi ja põrandad. Põrand oli esialgu tehtud ju loomalauda jaoks koos kaldpindade ja muu vajalikuga. Renni osa oli hiljem betooniga tasaseks valatud ja tulemus oli nagu lainetav meri.
    ?Õnneks oli kõike seda hea lõhkuda,? räägib peremees. ?Rookisime siis müüride vahe liivakivini välja puhtaks ning valasime kergkruusa peale.?
    Vahelagi oli ehitatud võimsatele palkidele, millele oli kantud meetrine saepurukiht, mis pidi kanu soojas hoidma. Vundament on korralik ja läheb kuni liivakivini. Naabruses asuva Tiskre vesiliivade ees on see suureks eeliseks, sest pind on kindel ning hoone pole vaatamata oma eale veel vajumise märke ilmutanud.
    Kui hoone põhiplaan jäi muutmata, siis avasid lõhuti mitmes kohas usinalt juurde ja teisal müüriti jälle lammutamisest üle jäänud tuhaplokkide ja paekividega kinni.
    Tänu suurtele aknapindadele ning seest avatud ruumile on maja hästi valge. Valgust lisavad oluliselt ka katuses iga natukese maa tagant paiknevad katuseaknad. Seekord on välditud olukorda, kus katuseaken on küll ostetud, kuid see on väga väike ja paigutatud nii, et jääb pigem üksiku laes rippuva pirni mulje.
    Küte on lahendatud peamiselt elektriradiaatorite ja elektrilise põrandaküttega ning suure kaminaga, mis peremehe sõnul enam-vähem pidevalt köeb. Külm neil igal juhul veel mitme sees elatud talve jooksul pole hakanud.
    Päris ise pole pererahvas siiski oma kanalat projekteerinud. Arhitektilt telliti ka esialgsed joonised, kuid lõpuks sai siiski paljud asjad omatahtsi tehtud.
    Tänaseks on aga pererahvas oma romantilise viilkatusega maja müüki pannud ning mõtlevad juba uue kodu peale.
    Elupaiku on nad varemgi vahetanud ja päris mitmel korral. Seega saavad nad erinevaid paiku omavahel võrrelda. Tabasalu panga eeliseks peavad nad seda, et koht sai kiiresti omaseks erinevalt näiteks eelmisest kodust Viimsis, millega neil ei õnnestunudki päriselt harjuda.
    Uus kodu peaks neil tulema lamekatuse ja minimalistlikus stiilis. Ning muidugi peab seal olema palju valgust ja suuri klaaspindu, mis hajutavad piiri looduse ja eluruumide vahel.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Sõõrumaa: oleme alahinnanud ukrainlaste panust meie majandusse
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
Põim Kama: planeerimine on surnud, elagu tegutsemine
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Automüüja CarMaxi kehvad müügitulemused tirisid aktsia alla Aktsia kukkus täna 23%
CarMaxi aktsia langes neljapäeval turueelsel kauplemisel üle 20% pärast seda, kui USA suurima kasutatud autode jaemüüja teise kvartali tulemused olid oodatust kehvemad.
CarMaxi aktsia langes neljapäeval turueelsel kauplemisel üle 20% pärast seda, kui USA suurima kasutatud autode jaemüüja teise kvartali tulemused olid oodatust kehvemad.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Julgeolek on määrav, küll majandus hakkama saab
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Viimsi Artiumi arhitekte paelusid enneolematud tingimused
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.

Olulisemad lood

Soome sulgeb öösel piiri Vene turistidele
Soome valitsus teatab pärastlõunasel pressikonverentsil uued piiriregulatsioonid, millega Venemaalt saabujate arv võib väheneda poole võrra, kirjutab Helsingin Sanomat.
Soome valitsus teatab pärastlõunasel pressikonverentsil uued piiriregulatsioonid, millega Venemaalt saabujate arv võib väheneda poole võrra, kirjutab Helsingin Sanomat.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.