Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Konkurents turvaturul sünnitab valvureid
?Kliendi soov saada madalat hinda sunnib meid talle ka madala kvalifikatsiooniga ehk odavamat tööjõudu pakkuma,? ütles ASi Lilto juhataja Jaanus Mae, kelle alluvuses töötavast 130 turvamehest on valvureid viiendik.
Seadus ei keela paberita mehi kasutada. ?Klient ostab teenust, mitte selle osutajat,? ütles Eesti Turvaettevõtete Liidu tegevdirektor Veiko Jürisson. ?Küsimus on aga teenuse kvaliteedis. Probleem tuleneb kehtivast seadusest, mis võrdsustab valvuri kvalifitseeritud turvatöötajaga.?
Valmivas turvateenuse seaduse eelnõus piiritletakse Jürissoni sõnul algettevalmistusega valvetöötajana vaid turvaettevõtte töötaja, kes kuni neljakuulise katseaja jooksul omandab turvatöötaja kvalifikatsiooni. ?Valvuri võib igaüks endale ise palgata,? sõnas ta.
Valvureist, ükskõik milline nimetus neile anda, ei pääse täna siiski ükski tuntum turvafirma. 2001. aasta septembris Viking Valve ASi asjad ja õigused ostnud P. Dussmann Eestil on valvurite osakaal 15 mehitatud valve töötajatest, Skorpionil 15,5, Securitas Eestil 30, OÜ-l FEBA 50. Enamasti ehitusobjekte valvavas OÜs Galdmar on aga 70 valvuri kõrval vaid 20 turvamehe tunnistusega töötajat.
Absoluutselt suurimas, 2400 mehitatud valve töötajaga Falck Eestis on ilma tunnistuseta ehk nn I-II kategooria turvatöötajaid umbes 800, seega kolmandik koguarvust. Neist moodustavad olulise osa mehed, keda firma pole veel koolitama hakanudki. ?Võtame igal kuul tööle 100?150 uut meest, keda me kahe esimese töökuu jooksul koolitama ei hakkagi,? ütles firma avalike suhete direktor Indrek Lindsalu. ?Meie lõppeesmärk on aga koolitada siiski kõiki töötajaid.?
Jaanus Mae sõnul on valvurite või turvamehe kvalifikatsioonita töötajate kasutamine üks ausate maksumaksjate võimalus konkurentsis püsida. ?Alternatiiv on ümbrikupalga maksmine, mida osa väiksemaid firmasid suure tõenäosusega viljelebki,? lausus ta. ?Teisiti üliodavaid tunnihindu lihtsalt pakkuda ei saa.?
K-Grupi tegevdirektori Margus Laasi sõnul pole siiski kõik kliendid huvitatud võimalikult madalast hinnast. ?On kliente, kes ostavad teenust ehk turvalisust ning oskavad sellest tulenevalt ka nõudeid seada, näiteks seda, et teenuse osutaja peab kasutama ainult turvatöötaja kvalifikatsiooniga töötajaid,? sõnas ta. ?Kuigi oleme spetsialiseerunud kvaliteetse valvurvalve pakkumisele, võime me, kui klient on nõus maksma näiteks 100 krooni tunnist, saata talle isegi turvajuhi kvalifikatsioonitunnistusega mehed.?
Laasi sõnul näitab mehitatud valve teenuse tunnihind suuresti ära, millise firmaga tegu. ?Näiteks suure ja hästi töötava organisatsiooniga Falck saab eliitvalve eest küsida 55 krooni või enam tunnist, aga alla 40 krooniga tund teenuse pakkujate puhul tekib küll maksudest kõrvalehiilimise kahtlus,? rääkis ta.
Nn turusolkijate arvu ja osakaalu turul on siiski raske kindlaks teha, sest paljud rohkem kui poolesajast mehitatud turvateenuse litsentsi omavast firmad pole suhtlemisaltid, mõne puhul aga ei anna avalikud andmebaasid aadressi ega telefoninumbritki. Kahekümnest firmast, kelle poole Äripäev mehitatud valve teemaliste küsimustega pöördus, avalikustas oma andmed vaid 9, nende hulgas siiski kõik turu olulisemad tegijad. Valdava osa litsentsiomanike aadress on Tallinn, mujal Eestis tegutsevad peale suuremate firmade esinduste või neile kuuluvate aktsiaseltside vaid üksikud firmad. Nii on J.I Turvateenistuse ja AS VSS Viru Julgestusteenistuse kodulinnaks Rakvere, OÜ T-Turvateenistusel Türi, OÜ-l Tulivalve aga Võru.
Margus Laasi sõnul võib väikest turuosa omavad, kuid arvukad väikesed turvafirmad liigitada kolme rühma: ühe-kahe objekti firmad, mille teeb rentaabliks madal juhtimiskulu; firmaomanike teisi ettevõtteid valvavad firmad, mille rentaabluse asemel peab olema muid eksisteerimise põhjuseid, ning müügiks moodustatud firmad, mis peale mõningase tuntuse saavutamist ostjat otsivad. ?Paraku tingib nende müügivajaduse tihtipeale konkurentsivõimetus,? ütles Laasi.
Mehitatud valve osakaal on firmades erinev, ulatudes Falck Eesti 40-lt OÜ FEBA 93 ja OÜ Galdmar 100ni. Samas tegelevad suuremad firmad lisaks mehitatud valvele ka muude turvateenustega. Nii on Falck Eesti tegevusaladeks veel tehniline valve, rahavedu ja -töötlus, isikukaitse, valvetehnika paigaldus, P.Dussmann Eesti aga pakub ka lasketiiruteenust.
Firmade käibenumbritele tuginedes näitab turvaturg kasvutendentsi. 1999. aastal asutatud Turvateenistuse AlfaStar OÜ käive jõudis 2000. aasta 5,5 miljonilt 13,4 miljoni kroonini eelmisel aastal, sel aastal oli ainuüksi esimese poolaasta käive 11,3 miljonit krooni. Rohkem kui kahekordistunud on ka Skorpioni Julgestusteenistuse käive, tõustes 200. aasta 25 miljonilt kroonilt 60 miljonile eelmisel aastal. Lisaks varem Skorpioni allettevõtete hulka kuulunud Eesti Kaugotsingule, Eesti Valveseadmetele, Eesti Valvekeskusele, Essec Tehnikale ja Nomenis KT-le kuulub Skorpionile ka AS Tammiskilp.