Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    EL peab alandama makse

    Euroopa kasvu- ja stabiilsuspakt on suuremas ohus kui kunagi varem. Isegi Euroopa Komisjoni president Romano Prodi nimetab seda ?tobedaks? ja tal võib suuresti õigus olla. Eelmisel suvel, kohe kui selgus, et Saksamaa suurenev eelarvepuudujääk võib ületada stabiilsuspakti ülemmäära, lükkas kantsler Schröder riiklike kulutuste vähendamise asemel edasi juba väljakuulutatud maksude alandamise. Prantsusmaa valitsus, soovimata vähendada oma paisunud riiklikku sektorit, näitab nüüd pikka nina stabiilsuspaktile, öeldes, et riigi prioriteedid erinevad pakti omadest. Kas stabiilsuspakt suudab üle elada ELi kahe suurriigi vaenulikkuse?
    Stabiilsuspakt pidi algselt sundima riike oma eelarveid rohkem tasakaalustama ja ülemääraseid võlgu vähendama. Nüüd on välja tulnud selles esinevad puudused. Suurimaks probleemiks on asjaolu, et stabiilsuspakt keskendub pigem riigieelarve puudujäägile kui riigieelarvete koostisosadele: maksudele ja riiklikele kulutustele. Euroopa fiskaalprobleemide juured on liiga suurtes valitsustes, mis nõuavad oma tursunud suuruse eest tasumiseks maksustamise taset, mis ei stimuleeri inimesi rohkem töötama, rohkem investeerima ja ettevõtlusriske kandma. Piirangute seadmine riigi üldisele eelarvepuudujäägile stabiilsuspaktis ei suuda asja parandada.
    Aastatel 1995?2002 jäid hoolimata stabiilsuspaktist europiirkonna riiklikud kulutused kokku (intressi- ja kapitalikulutuste jääk) tegelikult muutumatuks. Need olid 41 eurotsooni SKTst ja on sel aastal 40,7 SKTst. Vahepeal vähenesid juba niigi tillukesed koguinvesteeringud 2,7 protsendilt 2,4 protsendini SKTst.
    Stabiilsuspakti tagajärjel on pisikestel erinevustel eelarvetulemustes Euroopa majanduspoliitilises debatis silmapaistev koht, mis ei ole üksnes naeruväärne, vaid tõmbab ka tähelepanu eemale Euroopa tegelikelt eelarveprobleemidelt.
    Eelarvekõnelustel parlamendis arutatakse seda, kas mingi tegevus viib puudujäägini 0,8 või 1,1 SKTst, ja ollakse ükskõikne selle suhtes, et erinevus nende numbrite vahel on tublisti allpool statistilist veapiiri. Sellised kasutud vaidlused on riigile mugavad vabandused, vältimaks silmitsi seismist tegelike probleemidega: pensionite väljamaksmine; töötu abirahad, mis ei soodusta uue töö otsimist; avaliku sektori palgad, mis ei seostu tööviljakusega.
    Stabiilsuspakt on ka valimatu, st et see kohtleb nii kõrge kui ka madala võlakoormaga riike ühtmoodi. Kreekat ja Itaaliat, kus riigivõlg ületab 100 aastasest SKTst, koheldakse samamoodi kui Portugali, kus võla suhe SKTsse on umbes 45. See jätab arvestamata põhjuse, miks stabiilsuspakt alguses loodi ? sundida kõige suuremates võlgades olevaid riike oma eelarveasjades korda majja lööma.
    Kolmandaks destabiliseerivaks asjaoluks on see, et stabiilsus kutsub valitsusi tegelikult üles loomingulisele Enroni-stiilis aruandlusele, st tõukab valitsusi petma. Riigivõla koostise muutmine on tihti piisav ametliku puudujäägi vähendamiseks mõne kümnendiku võrra ja see on vaid üks trikk rahandusministrite suurest mustkunstikotist. Euroopa vajab meeleheitlikult väiksemaid kulutusi, eriti pensionidele ja palkadele, ja madalamaid makse. Stabiilsuspakt ei suuda pakkuda nende eesmärkide saavutamiseks vajalikke stiimuleid. Valitsuse suuruse vähendamiseks tuleb alandada makse ja seejärel luua poliitilised stiimulid kulutuste vähendamiseks. Painatuna puudujäägi esimesest komakohast, ei taba Ecofin (Euroopa rahandusministrite nõukogu) ei oma missiooni tuuma, milleks on kõige priiskavamate võlgnike ohjeldamine, ega ka Euroopa majanduskasvu edendamise laiemat pilti. Lõpuks on nii, et kui üks Euroopa riik (eriti Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia) soovib olla puudujäägis, mis ületab stabiilsuspakti piirangud, võib seda karistamatult teha, nagu Prantsusmaa praegu teeb.
    Eurot kunstlikult toetav stabiilsuspakt on teeninud üksnes väikeste riikide kolkimise eesmärki. On aeg muutusteks Euroopa Komisjoni mõtlemises: vähem sundmõtteid puudujääkidest , rohkem tähelepanu riiklikele kulutustele!
    Autor: Alberto Alesina
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Majanduslangus või mitte: tulekul on veel kolm intressitõusu
Euroopa Keskpangalt võib järgmine nädal oodata veel üht märkimisväärset intressitõusu, euroala majandus aga läheb järgmisel kahel kvartalil langusse. Eestis võib oodata küll majanduse olukorra halvenemist, aga inflatsioonist see meid ei päästa.
Euroopa Keskpangalt võib järgmine nädal oodata veel üht märkimisväärset intressitõusu, euroala majandus aga läheb järgmisel kahel kvartalil langusse. Eestis võib oodata küll majanduse olukorra halvenemist, aga inflatsioonist see meid ei päästa.
Lugu Ärimeestest ja Advokaatidest. Ja Kodanikust, kes neid ei kadesta. Kohe üldse
Leeri vahetamine, see on imelihtne, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Leeri vahetamine, see on imelihtne, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Mõnel pangal võib EKP laenude tagasimaksmine raskeks minna
Euroopa Liidu pangandusjärelevalve EBA teatas, et mõned eurotsooni pangad võivad olla raskustes Euroopa Keskpangast laenatud raha tagasimaksmisel.
Euroopa Liidu pangandusjärelevalve EBA teatas, et mõned eurotsooni pangad võivad olla raskustes Euroopa Keskpangast laenatud raha tagasimaksmisel.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Rannarootsi lihatööstus saab uued juhid
Tänasest asuvad Maag gruppi kuuluva Rannarootsi Lihatööstuse ASi juhatuse liikmete kohale Sven Sooman ja Karmo Aksel. Senine juht Silver Kaur lahkub nii Rannarootsi lihatööstuse kui Maag grupi juhatusest, teatas ettevõte.
Tänasest asuvad Maag gruppi kuuluva Rannarootsi Lihatööstuse ASi juhatuse liikmete kohale Sven Sooman ja Karmo Aksel. Senine juht Silver Kaur lahkub nii Rannarootsi lihatööstuse kui Maag grupi juhatusest, teatas ettevõte.
Sõjapõgenikud töötavad peamiselt töötlevas tööstuses
Eestis töötavatest sõjapõgenikest 60% leiab, et nad töötavad oma haridustasemest madalamal ametikohal, selgub Tartu Ülikooli uuringu esmastest andmetest.
Eestis töötavatest sõjapõgenikest 60% leiab, et nad töötavad oma haridustasemest madalamal ametikohal, selgub Tartu Ülikooli uuringu esmastest andmetest.
Operail müüs ära Ukrainas asuva vagunipargi
Eesti riigile kuuluv raudteefirma Operail müüs Ukrainas asuvad rendivagunid rohkem kui 6,5 miljoni euroga.
Eesti riigile kuuluv raudteefirma Operail müüs Ukrainas asuvad rendivagunid rohkem kui 6,5 miljoni euroga.

Olulisemad lood

Pactum kaasas 20 miljonit dollarit
Läbirääkimiste tehisintellekti arendav Eesti idufirma Pactum kaasas 20 miljonit dollarit, et jätkata kasvu Ameerika Ühendriikides ja Euroopas.
Läbirääkimiste tehisintellekti arendav Eesti idufirma Pactum kaasas 20 miljonit dollarit, et jätkata kasvu Ameerika Ühendriikides ja Euroopas.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.