Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Elu kindlustamine lisab lähedastele turvatunnet

    Kõige lihtsam elukindlustuslepingu liik on kindlustus surmajuhtumiks: riskielukindlustus.
    Sellise lepingu puhul fikseeritakse kindlustussumma, mis kuulub väljamaksmisele, kui kindlustatu sureb lepingu kehtivuse ajal. Vajadus riskielukindlustuse järele tekib juhul, kui kindlustatu sissetulekutest sõltub lähedaste inimeste heaolu ja elatustase. Seega tuleks esimesena peres kindlustada see inimene, kes raha sisse toob. Kindlustusvajadus suureneb veelgi, kui võetakse täiendavaid kohustusi nagu näiteks laenud, liisingud tulevikus teenitava raha arvel. Laenukohustusega kaasneva riski maandamiseks on välja töötatud ka riskielukindlustuse eriliik ? laenukindlustus.
    Sageli võetakse nimetatud põhikindlustuslepingule juurde ka erinevad lisakaitsed.
    Kõige levinumad on täiendavad hüvitised õnnetusjuhtumist põhjustatud surma, invaliidsuse või töövõimetuse korral. Sageli küsitakse, kui suure summa peale oleks õige end kindlustada. Üldiselt on meie inimeste kindlustussummad suhteliselt väikesed. Näiteks üks rahvusvaheline kindlustusselts annab järgmised soovituslikud proportsioonid kindlustussumma ja kindlustatu vanuse kohta: kuni 30aastase isiku kindlustussumma peaks võrduma kuni 20kordse aastatuluga, kuni 40aastasel 15kordse ja kuni 60aastasel 10kordse aastatuluga.
    Kindlustussumma peab olema piisavalt suur, et vähemalt teie lähedaste elatustase peale tragöödiat väga ei langeks, lapsed korralikult järjele saaksid või pensionäridest vanemad kitsikusse ei jääks.
    Eesti oludes piirdub kindlustussumma enamasti 2?3kordse, harva rohkem kui 5kordse aastatuluga. Ainult suurte laenude puhul otsitakse kõrgemaid kindlustussummasid. Seega on meie arusaamad kindlustuse mõttest ja vajalikkusest lääneriikide inimeste arusaamadest oluliselt erinevad.
    Kui inimene leiab, et oleks mõistlik sõlmida üks korralik elukindlustusleping, siis tuleb valida kindlustusselts, kus seda teha. Kuna antud juhul on tegemist lihtsa lepinguga, saab sageli määravaks lepingu hind. Kes viitsib teha põhjalikumat eeltööd, avastab oma üllatuseks, et hinnad kohalikes seltsides erinevad üllatavalt palju. Kes aga võtab vaevaks ja otsib näiteks internetist rahvusvaheliste seltside hinnapakkumisi, võib saada veelgi suurema üllatuse osaliseks. Hinnad võivad olla 2?3 korda soodsamad kui kohalikes seltsides. Tundub, et niisuguse kindlustuspoliisi soetamine on atraktiivne, kuid praktikas pole see siiski nii lihtne. Esiteks on minimaalsed pakutavad kindlustussummad vähemalt 1 000 000 krooni suurusjärgus.
    Teiseks selgub enamasti, et Eestisse ei olda nõus kindlustuspoliisi müüma, kuigi kindlustusseltsi veebilehel oleva näidispakkumiste kalkulaatori valikute nimekirjas oli ka Eesti.
    Kolmandaks ja kõige olulisemaks on aga asjaolu, et kindlustusleping sõlmitakse juhuks, kui tõesti midagi juhtub. Kuidas siis edasi toimetada, kelle poole pöörduda, mida teha, et kindlustushüvitis kätte saada? Need on probleemid, millele tuleb mõelda enne lepingu sõlmimist. Piisavate teadmiste ja oskuste puhul on kõik need probleemid lahendatavad.
    Kindlustuslepingu võib sõlmida nii meil kui ka mujal, peaasi, et see vastaks teie vajadustele ja võimalustele.
    Autor: Ain Niineste
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kvartali lõpp kallutas kõik USA kolm peamist indeksit karuturule
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Ukraina taotleb kiirendatud korras NATO liikmelisust
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Septembri elektri börsihind kukkus kolmandiku
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.

Olulisemad lood

Jüri Käo poliitikutele: mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on?
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.