3. november 2002 kell 22:00

Elu kindlustamine lisab lähedastele turvatunnet

Kõige lihtsam elukindlustuslepingu liik on kindlustus surmajuhtumiks: riskielukindlustus.

Sellise lepingu puhul fikseeritakse kindlustussumma, mis kuulub väljamaksmisele, kui kindlustatu sureb lepingu kehtivuse ajal. Vajadus riskielukindlustuse järele tekib juhul, kui kindlustatu sissetulekutest sõltub lähedaste inimeste heaolu ja elatustase. Seega tuleks esimesena peres kindlustada see inimene, kes raha sisse toob. Kindlustusvajadus suureneb veelgi, kui võetakse täiendavaid kohustusi nagu näiteks laenud, liisingud tulevikus teenitava raha arvel. Laenukohustusega kaasneva riski maandamiseks on välja töötatud ka riskielukindlustuse eriliik ? laenukindlustus.

Sageli võetakse nimetatud põhikindlustuslepingule juurde ka erinevad lisakaitsed.

Kõige levinumad on täiendavad hüvitised õnnetusjuhtumist põhjustatud surma, invaliidsuse või töövõimetuse korral. Sageli küsitakse, kui suure summa peale oleks õige end kindlustada. Üldiselt on meie inimeste kindlustussummad suhteliselt väikesed. Näiteks üks rahvusvaheline kindlustusselts annab järgmised soovituslikud proportsioonid kindlustussumma ja kindlustatu vanuse kohta: kuni 30aastase isiku kindlustussumma peaks võrduma kuni 20kordse aastatuluga, kuni 40aastasel 15kordse ja kuni 60aastasel 10kordse aastatuluga.

Kindlustussumma peab olema piisavalt suur, et vähemalt teie lähedaste elatustase peale tragöödiat väga ei langeks, lapsed korralikult järjele saaksid või pensionäridest vanemad kitsikusse ei jääks.

Eesti oludes piirdub kindlustussumma enamasti 2?3kordse, harva rohkem kui 5kordse aastatuluga. Ainult suurte laenude puhul otsitakse kõrgemaid kindlustussummasid. Seega on meie arusaamad kindlustuse mõttest ja vajalikkusest lääneriikide inimeste arusaamadest oluliselt erinevad.

Kui inimene leiab, et oleks mõistlik sõlmida üks korralik elukindlustusleping, siis tuleb valida kindlustusselts, kus seda teha. Kuna antud juhul on tegemist lihtsa lepinguga, saab sageli määravaks lepingu hind. Kes viitsib teha põhjalikumat eeltööd, avastab oma üllatuseks, et hinnad kohalikes seltsides erinevad üllatavalt palju. Kes aga võtab vaevaks ja otsib näiteks internetist rahvusvaheliste seltside hinnapakkumisi, võib saada veelgi suurema üllatuse osaliseks. Hinnad võivad olla 2?3 korda soodsamad kui kohalikes seltsides. Tundub, et niisuguse kindlustuspoliisi soetamine on atraktiivne, kuid praktikas pole see siiski nii lihtne. Esiteks on minimaalsed pakutavad kindlustussummad vähemalt 1 000 000 krooni suurusjärgus.

Teiseks selgub enamasti, et Eestisse ei olda nõus kindlustuspoliisi müüma, kuigi kindlustusseltsi veebilehel oleva näidispakkumiste kalkulaatori valikute nimekirjas oli ka Eesti.

Kolmandaks ja kõige olulisemaks on aga asjaolu, et kindlustusleping sõlmitakse juhuks, kui tõesti midagi juhtub. Kuidas siis edasi toimetada, kelle poole pöörduda, mida teha, et kindlustushüvitis kätte saada? Need on probleemid, millele tuleb mõelda enne lepingu sõlmimist. Piisavate teadmiste ja oskuste puhul on kõik need probleemid lahendatavad.

Kindlustuslepingu võib sõlmida nii meil kui ka mujal, peaasi, et see vastaks teie vajadustele ja võimalustele.

Autor: Ain Niineste

Hetkel kuum