Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Merko kasvatas kasumit 40

    Merko Ehitus teenis kolmandas kvartalis 31,6 miljonit krooni kasumit. Aasta 9 kuu kokkuvõttes on teenitud 74,3 miljonit krooni.
    Septembriga lõppenud kolme kuu käive oli 472 miljonit krooni ning tänavune senine käive on olnud 1,1 miljardit krooni.
    Merko Ehituse juhatuse liige, finantsdirektor Ülo Metsaots lausus, et ettevõtte juhid ise ei arvagi, et firmal väga hästi läheb. ?Kahel eelneval aastal on meie käive olnud enam-vähem sama,? põhjendas ta. ?Loodame, et nüüd hakkab paremini minema,? lausus Metsaots.
    Ettevõte prognoose ei avalda, kuid Metsaots möönis, et seniste tulemuste järgi võib loota rekordaastat.
    ?Merko tulemused ei andnud alust pettumuseks, kui, siis vaid Lätis,? lausus Ühispanga analüütik Sander Danil.
    Danil märkis, et osaliselt on Merko kiire kasvu taga Tallinna Teede omandamine eelmise aasta lõpus, ilma milleta oleks kolmanda kvartali ja 9 kuu käibe kasv ulatunud vastavalt 30 ja 18ni.
    Eestis ehitas Merko 9 kuuga ligi 960 mln krooni eest, mis on 46 protsenti enam kui mullu. Leedus kasvas käive 19, kuid Lätis vähenes 39.
    Ülo Metsaotsa sõnul ei ole ehituses veel mingeid märke majanduskeskkonna halvenemisest. Tema sõnutsi kasvab ehitusturg jätkuvalt, kuid sellist tormilist kasvu nagu aasta esimesel kuuel kuul enam ei ole.
    Metsaots tõdes, et kindlasti on ettevõttel tarvis end edaspidi turusegmendis ümber paigutada ehk siis juhul, kui näiteks kaubanduskeskuste ehitamine lõpeb, tuleb hakata tegema midagi muud.
    Metsaots kinnitas, et ettevõtte rõhuasetused on jätkuvalt samad. Lätis ja Leedus püütakse suuri lepinguid inseneriehituses ja kasvu elamuehituses oodatakse nii Eestis kui ka Lätis ja Leedus.
    Selle aasta üheksa kuu tulemustes on paranenud Leedu osa, kuid Lätis on läinud mullusest kehvemini. Metsaotsa kinnitusel on Lätis tagasimineku põhjuseks suurte lepingute puudumine, kuid selle nimel tehakse tööd ja asi peaks paranema. ?Peame saama ka Lätis suuri lepinguid,? kinnitas Metsaots.
    II kvartali tulemuste avaldamisel kinnitas Metsaots, et Leedus tahetakse viie suurema ehitusfirma hulka jõuda tänavu ning Lätis järgmisel aastal.
    Metsaots märkis, et Läti ja Leedu edu sõltub paljuski sellest, milliste tellijatega tegemist on. Kui välistellijatega, on tööd kergem saada. Inseneriehitus on aga valdavalt seotud kohalike tellijatega. Elamuehitus on ettevõtte enda projekt, mistõttu selles vallas oleks lihtsam tegutseda, kuid on ka suuremad riskid, et valmis ehitatud objekte ei osteta. ?Need riskid tuleb põhjalikult läbi kaaluda,? lausus Metsaots.
    Danil tõdes, et Eestis ootab ta Merkolt edaspidi olulist kasvu vähenemist või isegi langust, sest praeguselt baasilt on väga raske kasvada. Samas peaks grupi tulemustele edaspidi olulise panuse andma Läti ja Leedu. Kui Läti ei toeta, on üldpilt kurvem, lausus ta.
    Merko aktsia hind peaks Danili sõnul hinnasihiks seatud 85 kroonini liikuma.
    Järgmisel aastal vähendab ettevõtte kasumit ka dividendidele lisanduv tulumaks. Danili sõnul ei ole midagi hullu, kui tänavu tõenäoliselt üle 100 miljoni krooni ulatuv kasum tuleval aastal taas veidi alla 100 miljoni jääb.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Kanada keskpank tõstis intressimäära 50 baaspunkti
Kanada keskpank tõstis kolmapäeval intressimäära 50 baaspunkti võrra 4,25%-ni, mis on peaaegu 15 aasta kõrgeim tase.
Kanada keskpank tõstis kolmapäeval intressimäära 50 baaspunkti võrra 4,25%-ni, mis on peaaegu 15 aasta kõrgeim tase.
Martin Kõdar: investeeri jätkusuutlikusse, aga ära pane raha ainult ühele energiaallikale
Tänapäeval on jätkusuutlikkuse strateegiata võimalikud üksnes lühiajalised äriprojektid, ent investeerides tuleb vältida üht levinud viga, kirjutab BaltCapi juhtivpartner Martin Kõdar.
Tänapäeval on jätkusuutlikkuse strateegiata võimalikud üksnes lühiajalised äriprojektid, ent investeerides tuleb vältida üht levinud viga, kirjutab BaltCapi juhtivpartner Martin Kõdar.
Euroopa tehnoloogiafirmade turuväärtusest on minema pühitud ligi 400 miljardit eurot
Euroopa tehnoloogiaettevõtete turuväärtusest on alates 2021. aasta buumi kõrgpunktist minema pühitud enam kui 380 miljardit eurot. Seda suuresti rahastamiskriisi tõttu, kirjutab Financial Times.
Euroopa tehnoloogiaettevõtete turuväärtusest on alates 2021. aasta buumi kõrgpunktist minema pühitud enam kui 380 miljardit eurot. Seda suuresti rahastamiskriisi tõttu, kirjutab Financial Times.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Slacki tegevjuht astub ametist tagasi ja lahkub ettevõttest
Slack Technologies kaasasutaja ja tegevjuht Stewart Butterfield lahkub ametist ettevõtte omaniku Salesforce'i sõnul jaanuaris.
Slack Technologies kaasasutaja ja tegevjuht Stewart Butterfield lahkub ametist ettevõtte omaniku Salesforce'i sõnul jaanuaris.
Riik jätkab koostööd Tallinkiga sõjapõgenike majutamiseks
Sotsiaalkindlustusamet sõlmis Tallink Grupiga uue lepingu Ukraina sõjapõgenikele lühiajalise majutuse pakkumiseks reisilaeval.
Sotsiaalkindlustusamet sõlmis Tallink Grupiga uue lepingu Ukraina sõjapõgenikele lühiajalise majutuse pakkumiseks reisilaeval.
Raadiohommikus: nende valimiste sõnumid ja heade mõtete linna ettevõte
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis luuakse koguni kahel korral sild Tartuga.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis luuakse koguni kahel korral sild Tartuga.

Olulisemad lood

Majandusminister Sikkut: Operail peab oma suhted Venemaaga üle vaatama
Riigifirma Operail on Soomes valmistamas ette Venemaalt nikli vedamist. Majandusminister Riina Sikkut ütles, et Operail peaks oma ärisuhted Venemaaga üle vaatama.
Riigifirma Operail on Soomes valmistamas ette Venemaalt nikli vedamist. Majandusminister Riina Sikkut ütles, et Operail peaks oma ärisuhted Venemaaga üle vaatama.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.