Keskpank annab välja ajakirja

Keskpanga avalike suhete nõuniku Janno Tootsi sõnul peavad nad ajakirja sihtrühmana silmas nii eraisikuid kui ka organisatsioone, kes Eesti majanduse käekäigu vastu huvi tunnevad. Ajakiri hakkab plaanide kohaselt ilmuma kord kvartalis, esialgne trükiarv on 1000.

Kuigi esimeses, n-ö katsenumbris ilmuvate kirjutiste autoriteks on Eesti Panga enda töötajad, loodetakse edaspidi kaastöid saada ka väljastpoolt keskpanka. Eesmärk on kajastada Eesti majanduses toimuvat laiemalt, mitte üksnes Eesti Panga seisukohast lähtuvalt.

?Meil on avanumbris ka kaastööle kutsuv märge, et avaldatavad materjalid ei pea kajastama Eesti Panga ametlikke sisukohti,? lausus Krooni ja Majanduse tegevtoimetaja Ants Kaasik, kes siiani vastutas keskpanga bülletäänide ilmumise eest.

Kaasik tõdes selle aasta alguses ilmumise lõpetanud Eesti Panga bülletäänide ning uue ajakirja erisusi võrreldes, et kui bülletäänides olid valdavalt kuivad ja vähe muutuvad perioodilised materjalid, siis ajakirja artiklid on oluliselt vähem akadeemilised. Rohkest statistikast jääb alles vaid Eesti põhiliste majandusnäitajate tabel. Ka on loobutud liigsest keskendatusest keskpanga sündmustele. ?Kroon ja Majandus on mõeldud ajakirjana suhteliselt laiale lugejaskonnale,? nentis Kaasik.

Janno Toots tõi ühe lugejate sihtgrupina esile majandust ja äri tudeerivad üliõpilased. Seda enam, et ajakirja hakatakse levitama tasuta. Tellijate nimistusse saamiseks tuleb vaid endal initsiatiivi üles näidata. ?Üks Eesti Panga rolle ongi selgitada Eesti majanduses toimuvat ning imelik oleks hakata selle eest raha võtma,? põhjendas Toots ajakirja tasuta jagamist.

Kroon ja Majandus hakkab ilmuma paralleelselt eesti ja inglise keeles. ?Üldjuhul nende sisu kattub, kuid võib olla ka erinevusi olenevalt sellest, kas teatud asju on vaja arusaadavuse huvides Eesti või siis välislugejale täpsemalt üle seletada,? nentis Kaasik.

Ajakirja esimeses numbris leiavad kajastamist dollari kursi muutuse mõju Eesti majandusele, sel aastal käivitunud pankadevaheline arvelduskrediit, Eesti krooni käekäik kümne aasta jooksul, rahvusvaheline koostöö IMFiga ning eurostumine nii Euroopas kui ka maailmas laiemalt.

Oma majandusajakirja annavad välja ka teiste riikide keskpangad.