Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Keskpank annab välja ajakirja

    Keskpanga avalike suhete nõuniku Janno Tootsi sõnul peavad nad ajakirja sihtrühmana silmas nii eraisikuid kui ka organisatsioone, kes Eesti majanduse käekäigu vastu huvi tunnevad. Ajakiri hakkab plaanide kohaselt ilmuma kord kvartalis, esialgne trükiarv on 1000.
    Kuigi esimeses, n-ö katsenumbris ilmuvate kirjutiste autoriteks on Eesti Panga enda töötajad, loodetakse edaspidi kaastöid saada ka väljastpoolt keskpanka. Eesmärk on kajastada Eesti majanduses toimuvat laiemalt, mitte üksnes Eesti Panga seisukohast lähtuvalt.
    ?Meil on avanumbris ka kaastööle kutsuv märge, et avaldatavad materjalid ei pea kajastama Eesti Panga ametlikke sisukohti,? lausus Krooni ja Majanduse tegevtoimetaja Ants Kaasik, kes siiani vastutas keskpanga bülletäänide ilmumise eest.
    Kaasik tõdes selle aasta alguses ilmumise lõpetanud Eesti Panga bülletäänide ning uue ajakirja erisusi võrreldes, et kui bülletäänides olid valdavalt kuivad ja vähe muutuvad perioodilised materjalid, siis ajakirja artiklid on oluliselt vähem akadeemilised. Rohkest statistikast jääb alles vaid Eesti põhiliste majandusnäitajate tabel. Ka on loobutud liigsest keskendatusest keskpanga sündmustele. ?Kroon ja Majandus on mõeldud ajakirjana suhteliselt laiale lugejaskonnale,? nentis Kaasik.
    Janno Toots tõi ühe lugejate sihtgrupina esile majandust ja äri tudeerivad üliõpilased. Seda enam, et ajakirja hakatakse levitama tasuta. Tellijate nimistusse saamiseks tuleb vaid endal initsiatiivi üles näidata. ?Üks Eesti Panga rolle ongi selgitada Eesti majanduses toimuvat ning imelik oleks hakata selle eest raha võtma,? põhjendas Toots ajakirja tasuta jagamist.
    Kroon ja Majandus hakkab ilmuma paralleelselt eesti ja inglise keeles. ?Üldjuhul nende sisu kattub, kuid võib olla ka erinevusi olenevalt sellest, kas teatud asju on vaja arusaadavuse huvides Eesti või siis välislugejale täpsemalt üle seletada,? nentis Kaasik.
    Ajakirja esimeses numbris leiavad kajastamist dollari kursi muutuse mõju Eesti majandusele, sel aastal käivitunud pankadevaheline arvelduskrediit, Eesti krooni käekäik kümne aasta jooksul, rahvusvaheline koostöö IMFiga ning eurostumine nii Euroopas kui ka maailmas laiemalt.
    Oma majandusajakirja annavad välja ka teiste riikide keskpangad.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Tõnu Mertsina: ettevõtete kasvuväljavaade halveneb
Ettevõtetel on üha keerulisem suunata oma suureks paisunud kulusid edasi teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Ettevõtetel on üha keerulisem suunata oma suureks paisunud kulusid edasi teistele ettevõtetele ja lõpptarbijatele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Kristiina Saal: viis soovitust, kuidas leida meeskonda õiged inimesed
Värbamiskuulutuste põhjal pakub sageli tööd maailma ägedaim ettevõte. Selgem sõnum ning oma eripärade tundmine töötab paremini, kirjutab CVO Recruitmenti värbamispartner ja juhtgrupi liige Kristiina Saal.
Värbamiskuulutuste põhjal pakub sageli tööd maailma ägedaim ettevõte. Selgem sõnum ning oma eripärade tundmine töötab paremini, kirjutab CVO Recruitmenti värbamispartner ja juhtgrupi liige Kristiina Saal.
Täna on viimane päev märkida Coopi aktsiaid
Coop Panga uute aktsiate märkimine lõpeb täna kell 16.00. Aktsiate avaliku pakkumise eesmärk on kaasata 15–20 miljonit eurot lisaraha panga edasise kasvu toetamiseks.
Coop Panga uute aktsiate märkimine lõpeb täna kell 16.00. Aktsiate avaliku pakkumise eesmärk on kaasata 15–20 miljonit eurot lisaraha panga edasise kasvu toetamiseks.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Kas ennetada tööstressi või tegeleda tagajärgedega?
Vaimse tervise kuu on läbi, aga see ei tähenda sugugi, et vaimne tervis oleks sellega kuidagi korda saanud. Vastupidi: ees on ootamas rasked ajad – külm ja pime talv, teadmatus sõja asjus, toodete ja teenuste hinnatõusu tõttu ka majanduslikult keerulised ajad –, nii et pigem tasuks ennetavalt töötajate vaimsele tervisele rohkemgi tähelepanu pöörata.
Vaimse tervise kuu on läbi, aga see ei tähenda sugugi, et vaimne tervis oleks sellega kuidagi korda saanud. Vastupidi: ees on ootamas rasked ajad – külm ja pime talv, teadmatus sõja asjus, toodete ja teenuste hinnatõusu tõttu ka majanduslikult keerulised ajad –, nii et pigem tasuks ennetavalt töötajate vaimsele tervisele rohkemgi tähelepanu pöörata.
Milrem Robotics saadab Ukrainasse 14 robotsõidukit
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Eestis loodud robootika ja autonoomsete süsteemide arendaja Milrem Robotics ja Saksa kaitsetööstus Krauss-Maffei Wegmann saadavad 14 mehitamata maasõidukit THeMIS Ukrainasse.
Raadiohommikus: gaasi haalamisest ja koroonatestide lõppemisest
Kolmapäeva hommikul räägime Äripäeva raadio hommikuprogrammis nii meditsiiniärist, gaasiterminali haalamiskaist kui ka Eesti sisemajanduse koguproduktist ja mainekast arvamuskonkursist.
Kolmapäeva hommikul räägime Äripäeva raadio hommikuprogrammis nii meditsiiniärist, gaasiterminali haalamiskaist kui ka Eesti sisemajanduse koguproduktist ja mainekast arvamuskonkursist.

Olulisemad lood

Tallinkist läinud finantsjuht: oli sobilik hetk edasi liikuda
"Finantsdirektori positsioonil Tallinkis olin tõesti vaid kaks aastat, kuid minu lahkumise hetkeks oli selge, et kõige sügavam koroonakriisi põhi on ettevõttel seljataha jäetud ning edasised trendid liiguvad õiges suunas," ütles Tallinkist kinnisvaraarendusfirmasse Liven läinud finantsjuht Joonas Joost.
"Finantsdirektori positsioonil Tallinkis olin tõesti vaid kaks aastat, kuid minu lahkumise hetkeks oli selge, et kõige sügavam koroonakriisi põhi on ettevõttel seljataha jäetud ning edasised trendid liiguvad õiges suunas," ütles Tallinkist kinnisvaraarendusfirmasse Liven läinud finantsjuht Joonas Joost.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.