Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riigi apsakas tegi korrektse maksumaksja lolliks

    Teisipäeval kuulutas riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tühiseks maksuvõla intressimäärad, mis olid rahandusministri määrusega kehtestatud alates jaanuarist 1994 kuni 30. juunini 2002. Põhjus selles, et maksuvõla intress oleks tulnud kehtestada seadusega, mitte määrusega. 2002. aasta 1. juulist on maksuvõla intress määratud maksukorralduse seadusega.
    Praegu on võtnud maksuamet ja rahandusministeerium seisukoha, et ei tagastata neid maksuvõla intresse, mis olid määratud kuni 30. juunini 2002 ja mis on riigile tasutud. Tühistatakse aga nende maksuvõlglaste intressid, kes on intressid jätnud maksmata ja intressi määramise vaidlustanud.
    Äripäeva arvates on maksuvõla intressi juhtumi puhul kõige kehvemasse olukorda sattunud korrektne maksumaksja ja ka see ettevõtja, kes on võlaga koos jõudnud ära tasuda ka intressid.
    Tõenäoliselt on selliseid ettevõtjaid, kes pole huvitatud maksuametiga vägikaika vedamisest, palju. Maksuametiga vaidlemist üritatakse vältida, sest see võib klientide, äripartnerite ning ka töötajate silmis kahjustada ettevõtte mainet. Samuti kaasneb maksuameti otsuste vaidlustamisega täiendavaid kulusid õigusabile.
    Riik ja maksuamet ei tohiks teha maksumaksjatel vahet. Rahandusministeeriumi ja maksuameti seisukohast aga selgub, et need, kes pole kiirustanud intresside tasumisega, nüüd sellest kohustusest ka pääsevad. Juba tasutud intressi tagasinõudmise õnnestumine sõltub aga tõenäoliselt palgatava advokaadi oskustest. Advokaadid on kindlasti need, kes tekkinud segadusest võidavad.
    Rahandusministeeriumi ja maksuameti kaitseks saab öelda, et kui maksumaksja on jäänud riigile võlgu, siis on ka loogiline, et võlalt arvestatakse intressi, sest vastasel korral annaks riik maksumaksjale intressita laenu ning see oleks ebaõiglane teiste maksumaksjate suhtes.
    Samas oleks maksuvõlglaste suhtes õiglane, et riik tagastaks kõik intressid, sõltumata sellest, kas need on makstud või mitte. See on aga raskesti teostatav, sest summa ulatub mitme miljardini. Ainuüksi praeguseks tasumata maksuvõla intresse on ühtekokku 2,5 miljardit krooni. Kui tagastataks ka seni makstud intressid, siis peaks riik tõstma makse. Tõenäoliselt loodabki riik praegu sellele, et juba tasutud intresse ei hakka maksumaksja kohtu abil tagasi nõudma. Või siis otsustab kohus neid mitte tagastada. Selline pretsedent on ka juba loodud erisoodustuste maksustamisel. 2000. aasta mais otsustas riigikohus, et põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsusel ei ole ajas tagasiulatuvat toimet. Seega ongi kõige suuremad kaotajad need maksumaksjad, kes on üritanud püüdliku täpsusega riigi ees oma kohustusi täita. Need aga, kes on jäänud maksude tasumisel riigile võlgu ja on saanud sellega endale konkurentsieelise, võivad pärast teisipäevast riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsust pääseda karistusest.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Jalgpalliajakirjanik: FIFA ja Aivar Pohlaku võim põhineb hirmul
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Äripäeva kirjastus jagab kiirematele juhtimis- ja elutarkust poolmuidu
Ega tühi kott püsti seisa. Kui tunned, et sul on toss väljas või ulub kingikotis tuul, lase Äripäeva kirjastusel end aidata. Kui sind järgnevad raamatud ei kõneta, võta lahti kirjastuse e-pood, et sealt lihtsa vaevaga oma lemmikud ostukorvi laduda.
Ega tühi kott püsti seisa. Kui tunned, et sul on toss väljas või ulub kingikotis tuul, lase Äripäeva kirjastusel end aidata. Kui sind järgnevad raamatud ei kõneta, võta lahti kirjastuse e-pood, et sealt lihtsa vaevaga oma lemmikud ostukorvi laduda.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Haljala vald pani vallamaja oksjonile
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,

Olulisemad lood

Audiitorfirmade TOP 2: Eesti majandus väljub kriisist fundamentaalselt palju tugevama, kuid ka oluliselt suurema võlaga
Grant Thornton Baltic pälvis audiitorbüroode edetabelis teise koha. Ettevõtte audiitorteenuste valdkonna juht ja partner Mart Nõmper ütleb, et 2023 saab olema kohanemise aasta: „Mõned ärimudelid, mille sisendite hinnad on kiiresti kasvanud, peavad kas kohanema või lõpetama“.
Grant Thornton Baltic pälvis audiitorbüroode edetabelis teise koha. Ettevõtte audiitorteenuste valdkonna juht ja partner Mart Nõmper ütleb, et 2023 saab olema kohanemise aasta: „Mõned ärimudelid, mille sisendite hinnad on kiiresti kasvanud, peavad kas kohanema või lõpetama“.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.