7. november 2002 kell 22:00

Riigi apsakas tegi korrektse maksumaksja lolliks

Teisipäeval kuulutas riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium tühiseks maksuvõla intressimäärad, mis olid rahandusministri määrusega kehtestatud alates jaanuarist 1994 kuni 30. juunini 2002. Põhjus selles, et maksuvõla intress oleks tulnud kehtestada seadusega, mitte määrusega. 2002. aasta 1. juulist on maksuvõla intress määratud maksukorralduse seadusega.

Praegu on võtnud maksuamet ja rahandusministeerium seisukoha, et ei tagastata neid maksuvõla intresse, mis olid määratud kuni 30. juunini 2002 ja mis on riigile tasutud. Tühistatakse aga nende maksuvõlglaste intressid, kes on intressid jätnud maksmata ja intressi määramise vaidlustanud.

Äripäeva arvates on maksuvõla intressi juhtumi puhul kõige kehvemasse olukorda sattunud korrektne maksumaksja ja ka see ettevõtja, kes on võlaga koos jõudnud ära tasuda ka intressid.

Tõenäoliselt on selliseid ettevõtjaid, kes pole huvitatud maksuametiga vägikaika vedamisest, palju. Maksuametiga vaidlemist üritatakse vältida, sest see võib klientide, äripartnerite ning ka töötajate silmis kahjustada ettevõtte mainet. Samuti kaasneb maksuameti otsuste vaidlustamisega täiendavaid kulusid õigusabile.

Riik ja maksuamet ei tohiks teha maksumaksjatel vahet. Rahandusministeeriumi ja maksuameti seisukohast aga selgub, et need, kes pole kiirustanud intresside tasumisega, nüüd sellest kohustusest ka pääsevad. Juba tasutud intressi tagasinõudmise õnnestumine sõltub aga tõenäoliselt palgatava advokaadi oskustest. Advokaadid on kindlasti need, kes tekkinud segadusest võidavad.

Rahandusministeeriumi ja maksuameti kaitseks saab öelda, et kui maksumaksja on jäänud riigile võlgu, siis on ka loogiline, et võlalt arvestatakse intressi, sest vastasel korral annaks riik maksumaksjale intressita laenu ning see oleks ebaõiglane teiste maksumaksjate suhtes.

Samas oleks maksuvõlglaste suhtes õiglane, et riik tagastaks kõik intressid, sõltumata sellest, kas need on makstud või mitte. See on aga raskesti teostatav, sest summa ulatub mitme miljardini. Ainuüksi praeguseks tasumata maksuvõla intresse on ühtekokku 2,5 miljardit krooni. Kui tagastataks ka seni makstud intressid, siis peaks riik tõstma makse. Tõenäoliselt loodabki riik praegu sellele, et juba tasutud intresse ei hakka maksumaksja kohtu abil tagasi nõudma. Või siis otsustab kohus neid mitte tagastada. Selline pretsedent on ka juba loodud erisoodustuste maksustamisel. 2000. aasta mais otsustas riigikohus, et põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsusel ei ole ajas tagasiulatuvat toimet. Seega ongi kõige suuremad kaotajad need maksumaksjad, kes on üritanud püüdliku täpsusega riigi ees oma kohustusi täita. Need aga, kes on jäänud maksude tasumisel riigile võlgu ja on saanud sellega endale konkurentsieelise, võivad pärast teisipäevast riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsust pääseda karistusest.

Hetkel kuum