Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riik kaitseb pensioni, hoiust ja investeeringut
?Hoiustajad ja investorid võivad olla kindlad, et nende vahendid on kaitstud,? kinnitas alates 1. juulist Hoiuste Tagamise Fondi õigusjärglasena tegutseva Tagatisfondi nõukogu esimees, Eesti Panga president Vahur Kraft.
Tagatisfondi ülesandeks on Eesti hoiustajate, investorite ja kohustusliku pensionifondi osakuomanike vahendite kaitse.
Kraft kinnitas reedel, et fondi vahendite paigutamisel on esmatähtis nende säilimine, tootlus on juba teisejärguline. ?Reeglid peavad tagama, et Tagatisfondi vahenditega midagi ei juhtu,? kinnitas Kraft. Krafti sõnul paigutatakse fondi vahendid kõrge reitinguga võimalikult turvalistesse instrumentidesse, näiteks riigi võlakirjadesse.
Tagatisfondi juhataja Andres Penjam ütles, et fondi vahendid investeeritakse Eesti Panga vahendusel Deutsche Banki kaudu.
Fondi nõukogu aseesimees, finantsinspektsiooni juht Andres Trink lisas, et kui ka Tagatisfondi või näiteks Eest Pangaga peaks midagi juhtuma, siis lõppvastutajaks on Eesti riik.
Krafti sõnul saab Eesti Pank Tagatisfondi vahendite paigutamise eest tasuks varade mahust 0,07.
Fondi varad kogunevad krediidiasutustelt, investeerimisasutustelt ja pensionivalitsejatelt kogutavate ühekordsete ja kvartaalsete maksetena.
Kraft märkis, et arvestades praegust 40 000 krooni tagamise määra, on 93 hoiustest juba tagatud ja alates jaanuarist otsustati krediidiasutuste kvartaalse osamakse määra langetada 0,07-le praeguse 0,125 asemel. Ehk siis hoiuste mahu pealt tuleb kvartalis Tagatisfondi maksta pea poole vähem kui seni.
Septembri lõpus oli fondi bilansimaht 558,5 miljonit krooni ja osamakseid laekunud 130,8 miljonit krooni.
Tagatisfond teeb hoiustajatele ja investoritele väljamakseid, kui krediidiasutuse või investeerimisasutusega, kelle kätte vara on usaldatud, midagi juhtub.
Kui investeerimisasutusega midagi juhtub, hüvitatakse investorile tema portfelli väärtus asutuse tegevuse peatamise päeva turuväärtusega.
Kraft toonitas, et tagatisfond ei ole tururiski vastu ning investeeringute turuväärtuse langedes ei ole mõtet fondilt abi loota. ?Seda, kuhu raha paigutada, peab ikka iga investor ise vaatama,? lausus Kraft.
Investorid peaksid arvestama, et hoiuste tagamise osafond ja investorkaitse osafond ei taga investeeringut juriidilisele isikule, millel on täidetud vähemalt kaks tingimust kolmest: bilansimaht enam kui 3,125 miljardit eurot (48,9 miljardit krooni), aasta netokäive suurem 6,25 miljonist eurost (97,8 miljonit krooni) ning aasta keskmine töötajate arv üle 50 inimese.