EPL: Seadusenõuded pidurdavad teadlastel uuringute tegemist

?Teadusprojektides on ikka vaja isikut tuvastada, teda edasi anketeerida, aga see tehakse erakordselt raskeks,? ütles Tartu Ülikooli arstiteaduskonna dekaan Toomas Asser Eesti Päevalehele.

Tema sõnul ei ole Eestil varsti ülevaadet olulistest asjadest tervishoius. ?Kasvajate või veresoonkonnahaiguste riskide hindamine on seotud elukvaliteediga, selle tuvastamine vajab isikuga suhtlemist,? märkis ta.

Esimene segadus tekkis Tartu Ülikoolis kavandatud viljatuse- uuringuga ? eetikakomisjonilt loa saanud uurimust läbi viinud doktorant ei saanud rahvastikuregistrist valimiks vajalikke nimesid, vanust, rahvust ja elukohta puudutavaid andmeid. ?Arvestades ankeediga kogutavate andmete delikaatsust, ei pea siseministeerium isikukoodi ja nimede üleandmist põhjendatuks,? seisis Andmevara osakonnajuhataja Peeter Küütsi vastuses.

Veelgi keerulisemaks läheb asi siis, kui praegu lugemisel olev isikukaitse andmete seadus sellisel kujul kehtima hakkaks. Eelnõu kohaselt peaks iga terviseuuringu läbiviimiseks küsima luba andmekaitseinspektsioonilt, samuti ei tohi võtta andmeid loata ristkasutusse.