Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Iga viies Eesti firma korraldab talvepäevi
Emori uuringud näitavad, et Eesti elanikud puhkavad hea meelega ka talveperioodil ning ei ütle ära ühest korralikust lumisest reisist Eestist välja.
Eestis tegutsevatest firmadest korraldab talvepäevi aga vaid iga viies ning Eestist väljas toimuvad neist üritustest vähesed. Valikud panevad paika eelkõige just rahalised võimalused.
Uuringutest selgus, et viimase kolme aasta jooksul on talveperioodil ? novembrist aprillini ? puhanud pooled (50) kõigist Eesti 15-54 aastastest elanikest. Üldiselt eelistatakse puhkuseks kõige külmemat ja pimedamat aega ? peamiselt detsembrit kuid ka jaanuarit. Pärast jaanuarit hakkab puhkajate arv ühtlaselt langema, kuni taas soojem aeg ja suvine puhkuste kõrghetk juulis kätte jõuavad. Kõige aktiivsemad talvel puhkajad on kuni 19 aastased koolinoored. Keskmisest vähem armastavad aga talvel puhata vanemad kui 45 aastased eestimaalased. Vanuse kõrval toovad omad nihked sisse ka sugu ja rahvus. Nimelt võtavad mehed ning rahvuselt eestlased aktiivsemalt sel perioodil aega maha.
Need erisused annavad märku, et ühelt poolt on tegemist rahaliste võimalustega ning teiselt poolt valmisolekuga nautida tõsist lumist või sportlikku puhkust.
Eestist välja jõudis viimasel kolmel aastal talvel puhanutest iga kolmas (30) ehk kõigist 15-54 aastastest elanikest 14. Kui võrrelda seda osakaalu ühe aasta keskmise puhkusereisil käinute osakaaluga antud vanuserühmas - 31, siis on talvised reisid selgelt harvemad. Eestist välja sõidavad oma talvepuhkust veetma just need kõige aktiivsemad ? 20 kuni 45 aastased.
Reisi sihtpunkt valitakse mitmete kriteeriumite põhjal, kuid määravaimad on neist hind ja kliima. Kui oleks võimalik valida, siis naudiks sooja ja päikest sama palju inimesi, kui talispordikeskusi. Kuna aga sooja kohta sõit on oluliselt kallim, kui lähimasse talispordikeskusesse, siis jääb sihtkoha valikut paljudele määrama eelkõige hind.
Iga viies (19) Eesti ettevõte on pidanud talvepäevi, mida me defineerisime kui üritust, kus kogu firmaga sõidetakse kodukohast eemale mingi talveharrastusega tegelema. Aktiivseimad talvepäevade korraldajad on just suuremad, vähemalt 10 töötajaga ettevõtted. Neist on talvepäevi korraldanud juba iga kolmas (34).
Tüüpiliselt (71) korraldatakse talvepäevi regulaarselt ehk vähemalt korra paari aasta tagant. Eestist välja jõuavad talvepäevadest aga vähesed, sest firma talvepäevade koha panevad eelkõige paika rahalised võimalused.
Populaarseim sihtpunkt nii talvepuhkuse veetmiseks kui firmade talvepäevade korraldamiseks Eestist väljas on selgelt Soome. Soome tugevuseks on eelkõige parim hinna kvaliteedi suhe. Paljud läheks võimalusel kuhugi soojale maale, kuid selleks napib raha. Lätti saab odavamalt aga seal ei ole aktiivse talvepuhkuse veetmiseks kaugelt nii häid tingimusi kui meie põhjanaabrite juures. Soomes juba käinud Eesti elanikud on sealsete tingimustega igati rahul ? Soome vastab hästi nende ootustele.
Andmete aluseks on Emori poolt Soome Turismiarenduskeskuse tellimusel läbi viidud uuringud. Esimene neist, ?Eesti elanike talvepuhkused? viidi telefoniküsitlusena läbi aprillis-mais ka. Selle käigus küsitleti 1079 Eesti elanikku vanuses 15-54. Teine uuring, ?Eesti firmade talvepäevad? viidi Otsustajate Omnibuss uuringu raames läbi telefoniküsitlusena septembris-oktoobris ka. Selle käigus küsitleti 455 Eestis tegutseva ettevõtte tippjuhti.
Autor: Veiko Paalandi