Peeter Raidla • 13. november 2002 kell 22:00

Esimene suurvõlglane pääses intressi maksmisest

Maksuameti otsus tuli avalikuks eile Tallinna halduskohtus jätkunud Vallaste ja maksuameti vaidluses. Maksuametit esindav vandeadvokaat Erki Kergandberg viitas seejuures hiljutisele Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsusele, mille kohaselt 1. jaanuarist 1994 kuni 30. juunini 2002 oli maksuvõla intress kehtestatud põhiseadusevastaselt.

Vallaste maksuvõlg koos intressiga oli teisipäevaks kasvanud juba 14,5 miljoni kroonini, millest nüüd jääb järele vaid põhivõlg 7,3 miljonit krooni.

Vallaste ise ei saanud kohtuistungil osaleda. Tema esindaja advokaat Helmut Pikmets põhjendas seda Vallaste haigusega.

Pikmets esitas kohtule aga terve suure kaustatäie notari poolt kinnitatud tõendeid, mis ta palus varem kohtutoimikusse võetud valguskoopiate vastu välja vahetada. Ehkki mitme dokumendi puhul ilmnes, et varasemad valguskoopiad ei olnud eile esitatutega identsed.

Samas esitas ta kohtule ka kirjad kõigist firmadest, mille pangaarvelt väljavõetud sularaha oli maksuamet võrdsustanud Vallaste deklareerimata tuluga. Nimetatud kirjad sisaldasid vaid kinnitust, et maksuamet pole neis firmades maksurevisjoni teinud. Enam kui pooled nendest ettevõtetest võib liigitada nn offshore-firmade alla.

Maksuametit esindav advokaat Erki Kergandberg arvas, et need kirjad ei oma antud maksuvaidluses olulist tähtsust.

Raske oleks ka ette kujutada, kuidas Eesti maksuamet pidanuks läbi viima maksurevisjoni näiteks Briti Neitsisaartel registreeritud firmas.

Kergandberg ütles, et maksuamet on oma ettekirjutuses tuginenud Eestis kogutud andmetele, kusjuures kõigi nende Eesti firmade dokumendid, mille kirju Pikmets samuti kohtule esitas, olid pikki kuid politsei ja maksuameti uurimise all pärast dokumentide võetust Vallaste juhitud firmas Divec.

Pikmets viitas ka mitmele investeerimislepingule, mille kohaselt olevat osa Vallaste poolt sulas välja võetud raha kuulunud investeerimisfirmadele. Kohtunik Karin Kalmiste küsimusele, millesse ja kui suure summa ulatuses investeeriti, ei osanud Pikmets vastata.

Maksuameti juriidilise osakonna juhataja Maret Ambur ütles, et maksuamet pole veel jõudnud tühistada kõigi nende intresse, kellel tekkis sellele õigus tulenevalt Riigikohtu otsusest. Seda on jõutud teha vaid nende puhul, kellel on lähiajal ees kohtuistung või kellel vaide aeg kohe-kohe läbi.

Ambur toonitas samas, et kellelgi, keda intresside tühistamine puudutab, pole vaja eraldi maksuameti poole pöörduda. Intressid tühistab maksuamet ka ilma selleta lähemate nädalate jooksul.

Tallinna halduskohtu esinaine Tiiu Jervan sõnas, et tema teada on tänase seisuga Tallinna halduskohtusse jõudnud vaid üks kaebus, kus on muu hulgas juttu ka maksuvõla intressidest riigikohtu 5. novembri otsuse valguses.

?Nii et mingist massilisest kaebuste laekumisest rääkida veel ei saa ja võib-olla ei tulegi,? märkis Jervan.

Endine Riigikogu liige Eino Tamm, kelle maksuvõlg tekkis seoses Jegorovi maja afääriga, ütles, et pole veel oma maksuvõla intresse vaidlustanud.

?Olen selle peale tõsiselt mõelnud, aga pole veel midagi konkreetset kavandanud,? lausus Tamm. ?Mulle tehtud ettekirjutuses oli ju ka seesama intressi viga sees.?

Tamme võlg maksuametile on tänase seisuga 3,87 miljonit krooni, millest intress moodustab 1,09 miljonit krooni. Tema partner Kalle Tenno on võlgu kokku 3,99 miljonit krooni, millest intress moodustab 2,09 miljonit krooni. Nende juhtum erineb aga Vallaste omast sellepoolest, et nii Tamme kui ka Tenno puhul on juba jõustunud kohtuotsus maksuvõla ja intressi sissenõudmise kohta.

Maksuvõla nõude suuruse poolest trumpab aga Vallaste ilmselt üle Ernesto Preatoni, kelle võimaliku maksupettuse suhtes käib praegu uurimine. Maksuameti uurimise seniste tulemuste põhjal on Preatonil kui eraisikul täitmata maksukohustusi 51,2 miljonit krooni, millest füüsilise isiku tulumaks moodustab 27,4 miljonit krooni.

Erik Vallaste maksuvõlg tekkis pärast seda, kui politsei ja maksuamet olid teinud dokumentide võetuse Vallaste juhitud Divecis. Uurimise tulemusena selgus, et Vallastega läbi omandi- või muu suhte seotud offshore-firmade kontodele laekus aastail 1995?1999 ühtekokku veidi üle 28 miljoni krooni, mis suures osas sularahas välja võeti. Maksuamet võrdsustas laekunud summad Vallaste isikutuluga ning arvestas selle pealt 7,3 miljonit krooni tulumaksu.

Samal oli Vallaste deklareerinud oma tuluks keskmiselt 19 000?25 000 krooni aastas, mis teeb keskmiseks tasuks umbes 1500?2000 krooni kuus. Oma kümneid kordi jõukamat eluviisi põhjendas Vallaste maksuametile aga asjaoluga, et elas nendestsamadest välisfirmadest saadud laenude najal ning et kogu krediit tuleb tal tagastada hiljemalt 2005. aasta lõpuks. Saadud laenude summa ulatus koguni 52 miljoni kroonini. Vallaste vaidlustas maksuameti ettekirjutuse ning selle erinevate aspektide arutelu eri kohtutes on kestnud juba mitu aastat.

Oma kaebuses halduskohtule rõhus Vallaste sellele, et äriühingute raha kasutamine ei anna veel alust nende äriühingute sissetulekute arvestamiseks eraisiku tuluna.

Hetkel kuum