Hädavajalik tehnoloogiastrateegia

Mis on maailma edukaimate ettevõtete kõige ühisem joon? Nad on suutnud välja tulla millegi sellisega, mis neid teistest ettevõtetest eristab ja muudab nad massi hulgas silmatorkavaks. Nende edukuse põhjuseid ühe sõnaga kokku võttes võib öelda, et nad on olnud innovaatilised.

Innovatsioon on elu korraldamiseks uute ja paremate lahenduste loomine sealjuures edu saavutades. Ettevõtete puhul tähendab see edukust täiustatud toodete, teenuste, tootmisprotsessi ja teiste äriprotsesside loomisel.

Globaliseerumine tähendab üha karmistuvat konkurentsi, millele konkurentsivõimelised ettevõtted on vastanud pideva ja üha kiirema innovatsiooniga. Arendustegevus peab olema järjepidev, süstemaatiline ja organiseeritud. Lihtne katse ja eksituse meetodi kasutamine on liiga aeglane, ebatõhus ja kulukas. Kogu arendustegevus peab rajanema ettevõtte äriplaanil ja strateegial. Selge strateegia puudumisel võib ettevõte tegeleda innovatsiooniga, mis ei toeta ettevõtte pikaajalist arengut ja osutub seega raha raiskamiseks.

Vajadus süstemaatilise ja pideva arengu järele ei ole ainult suurte või tehnoloogiliselt kõrgetasemeliste ettevõtete probleem. Süstemaatilisest lähenemisest toodete, protsesside ja teenuste arendamisele võidavad kõik ettevõtted. Tõsi on ka see, et mida laiem on ettevõttes kasutatavate erinevate oskuste, teadmiste ja tehnoloogiate spekter, seda olulisem on võime tegutseda süstemaatiliselt ja valivalt.

Tehnoloogiastrateegia on abivahend, mis aitab lühi- ja pikaajalises perspektiivis eristada olulise mitteolulisest. Milliseid oskusi, teadmisi ja tehnoloogiaid ettevõte vajab, et olla konkurentsivõimeline? Millal ta neid vajab? Millised oskused, teadmised ja tehnoloogiad peavad ettevõttel endal olemas olema ja milliseid saab kasutada alltöövõtu korras. Kuidas seda teha ja kellelt alltöövõttu tellida? Üks hea tehnoloogilise arengu planeerimise vahend on nn roadmap meetod. Selle suhteliselt lihtsa meetodi abil saab kaardistada ettevõtte tehnoloogilise arengu plaani olemasolevate toodete ja teenuste juurest tulevaste toodete ja teenusteni. Meetod on abiks erinevate tehnoloogiliste vajaduste mõistmisel ja aitab määrata õiget aega, millal ettevõtte käsutuses peavad olema teadmised ja oskused, mis on vajalikud selleks, et erinevaid tehnoloogiaid nõutaval tasemel kasutada.

Roadmap meetod toob välja tehnoloogilised vajadused, mida seejärel on võimalik hoolikalt analüüsida. Üks ettevõte ei pea isegi mitte proovima kõiki tehnoloogiaid omandada. Tegelikult pärineb enamik ettevõttele vajalikke tehnoloogiaid väljastpoolt. Just sel juhul on väga kasulik tehnoloogiastrateegia. Tehnoloogiastrateegia põhiidee seisneb ettevõttes erinevate tehnoloogiate poolt etendatavate rollide kindlaksmääramises. Võtmetehnoloogiad on need, millel on ettevõtte jaoks eluline tähtsus ja mille puhul ettevõttel on või peaks olema konkurentsieelis oma võistlejate ees. Tugitehnoloogiad on need, mille puhul ettevõttel peavad olema piisavad teadmised ja oskused. Ettevõte võib vajadusel neid ka teistelt ettevõtetelt alltöövõtu korras sisse osta. Muud tehnoloogiad peab ettevõte enamasti hankima turult.

Koostöövõrgud on muutunud äritegevuse oluliseks koostisosaks. Võrgustiksuhete kaudu teiste ettevõtete ja teadusasutustega pääseb ettevõte ligi tunduvalt suuremale teadmiste ja oskuste hulgale, luues ühtlasi läbi oma võrgustiku partnerite juurdepääsu ka palju laiemale kliendibaasile. Koostöövõrgud lubavad saavutada ka mastaabiefekti ja suurendavad paindlikkust, mis on oluline eriti siis, kui ettevõtte sihtrühmaks on erinevate ja muutuvate vajadustega kliendid.

Tehnoloogiastrateegia aitab kindlaks määrata ka potentsiaalseid valdkondi, kus ettevõte võiks kasu saada koostööst teiste ettevõtete, uurimisinstituutide või ülikoolidega.

Enamik ettevõtete vahelisest koostööst on seotud tugitehnoloogiatega, mille puhul erinevate ettevõtete ees seisavad sarnased probleemid. Koostöövõrgustikud võtmetehnoloogiate vallas viivad ulatuslikemate koostöövormide tekkeni nagu strateegilised liidud või ühisettevõtted.

Võtmetehnoloogiaid saab välja töötada ka koostöös uurimisinstituutide ja ülikoolidega. See eeldab kõrget konfidentsiaalsuse taset ja intellektuaalse omandi kaitse lepingute olemasolu, kuid see võib olla väga kasulik viis, kuidas tekitada uusi ideid ettevõtte toodete ja teenuste ning nende arendamisel kasutatavate uute tehnoloogiate kohta.