Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tunnustamistähtaja pikendamist pole vaja
Eesti Piimaliit arutas 12. novembril toimunud juhatuse koosolekul menetluses olevat Toiduseaduse muutmise eelnõud. Piimaliidu juhatus on seisukohal, et puudub ülevaade teiste toiduainetesektorite ( liha, kala, alkohol jne.) olukorra kohta ning seetõttu ei laiene meie arvamus neile.
Riik on niigi tekitanud piimandussektoris kõlvatut konkurentsi (ühistuliste piimandusettevõtete rahaline doteerimine, kehtestatud hügieeninõuete erineval määral rakendamine jne.).
Riigi poolt kehtestatud nõuded peavad ja hakkavad olema üheselt kohustuslikud kõigile. Nende täitmine on olnud rahaliselt koormav kõigile seaduskuulelikele ettevõtjatele. Samas on ettevõtteid (-jaid) kes ei ole seni suutnud ega tahtnud investeerida kehtestatud nõuete täitmiseks ning on pigem kasutanud eelisolukorda turul hinnasõjaks.
Puudub vähimgi veendumus, et saadavat lisaaega kasutatakse või ollakse suutelised kasutama ettevõtete nõuetele vastavusse viimiseks.
Seega menetletava eelnõu jõustumisega sisuliselt karistame seaduskuulelikkust ettevõtluses.
Ka ELi liikmesmaad kaitsevad oma turgu. Üks turukaitse vahend on kaudselt ka toiduohutuse ja hügieeninõuded. Eestit on hinnatud seni kui ELis kehtestatud nõuetele vastavat või nõutud tasemele väga lähedast maad.
Tähtaegade pikendamisega anname väljapoole signaali, nagu poleks Eestis nõuete täitmisega kõik korras. Seda on vajadusel oma turu kaitseks varmad ära kasutama kõik ELi liikmesmaad. Teatavasti aga üle poole Eestis toodetavast toorpiimast tuleb eksportida.
Seega seame hädavajaliku ekspordi suure löögi alla. Siit tuleneb otsene tagasilöök ka toorpiima hinnale ning kannatajaks on jällegi põllumajandustootjad.
Juhatuse hinnangul puudub majanduslik mõttekus ja sisuline vajadus piimandussektoris toiduseaduses kehtestatud tähtaegade pikendamiseks.