Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Mahlatootjad üritavad ELi saades lõunanaabritega arveid õiendada
Kohalikud mahlatootjad ootavad pikisilmi Eesti astumist Euroopa Liitu, et odavamalt tootvate lõunanaabritega arveid õiendada.
Võimalus ahistada avaneb kohe, kui Baltimaad võetakse võrdsetel alustel rangete normidega Euroopa Liitu, sest euronormide täitmises on Eesti tootjad rohkem kodus ning omavad edumaad.
Ösel Foodsi juht Kuldar Leis ütles, et kohalike mahlatootjate 45-protsendiline turuosa Eestis ei tulene mitte sellest, et Eesti mahlatootjad oleksid Läti ja Leedu tootjatest viletsamad. ?Eesti tootjad eesotsas Öseliga ei ole äpud, et ei suudaks suuremat turuosa võtta,? märkis Leis. ?Läti ja Leedu seadusandlus võimaldab odavamate kuludega toota, sest seadused on Eestis kehtivatest 2-3 aastat maas.?
Kuna lõunanaabrid pole suuri investeeringuid veel pidanud tegema, on nende mahlad hetkel odavamad kui ükskõik millised importmahlad ning siinsel turul odavamad, kui Eestis kehtivate normide alusel toodetud mahlad.
Samas võimaldas Toiduliidu ja Tarbijakaitse koostöös läbi viidud mahlauuring <#kõrvaldada Eesti poelettidelt= http://www.consumer.ee/index3.php?lang=est nid=381 show=news type=news> rea Cido, Samba, Gutta ja Loeli mahlu.
<#Loe mahlatootjate plaanidest= http://www.aripaev.ee/2219/uud_uudidx_221903.html>