Operatsioon Rapla Dairy päästmiseks

Kas Rapla Dairy suudab praegu kinni pidada laenu maksetähtaegadest, ei nõustunud Tooming kommenteerima. Küsimusele, kas Rapla Dairy päästmiseks on vaja umbes paarkümmend miljonit krooni, vastas Tooming, et summa on tõesti selles suurusjärgus. Rapla Dairy ehitas Hansa Capitalist saadud rohkem kui 100 miljoni kroonise laenu abil neli aastat tagasi uue tehase.

Rapla Dairy heast käekäigust on praegu huvitatud ka Tallinna Äripank, kes on Rapla Dairy eelkäijale, ASile Lacto, andnud 35 miljoni krooni suuruse laenu.

Põllumajandusminister Jaanus Marrandi ütles reedel, et peab piimasektori analüüsi tulemused detsembris valitsusele esitama. ?Kõigepealt tuleb selgeks saada probleemi ulatus ja olemus, siis tuleb valitsusel vastu võtta otsus ja alles selle alusel saaksime hakata rääkima lahendustest, mis tagaksid sektori jätkusuutlikkuse.?

Marrandi ütles, et turu madalseis on veninud pikaks ja raskusi on enamikul piimatööstustel. ?Samuti on madal hind ja viivitused tasumisel seadnud küsimärgi alla väga paljude tootjate edasise tegevuse, eriti on löögi alla sattunud just väiketootjad,? sõnas Marrandi. ?Selgelt ootab sektor tervikuna riigipoolseid lahendusi olukorrast väljatulemiseks, siduda seda aga mõne üksiku ettevõtte toetamisega on äärmiselt vastutustundetu.? Põllumajandusministeeriumi toidu ja kaubanduse asekantsler Andres Oopkaup sõnas, et kahe-kolme nädalaga tahab ministeerium välja uurida olukorra keerukuse piimandussektoris ja siis saab ka võimalikest abinõudest rääkida.

Kas põllumajandusministeeriumi poole on abipalvega pöördunud Rapla Dairy, ei osanud Oopkaup öelda. Oopkaup ütles, et küll on viimasel ajal ministeeriumile abipalve esitanud Piimaliit ja Põllumajandus-Kaubanduskoda. Viimane tegi selle aasta mais põllumajandusministeeriumile ettepaneku rakendada Eestis piimandussektoris kriisiolukordade vältimiseks sarnast interventsioonisüsteemi (riiklik kokkuostusüsteem ? toim.) nagu ELis. Põllumajandusministeerium vastas Põllumajandus-Kaubanduskoja kirjale oktoobri lõpus, et interventsioonisüsteemi rakendamist ei peeta praegu otstarbekaks.

Ehkki põllumajandusministeerium otsib ajendeid piimandussektoris erakorralise olukorra kehtestamiseks, ei näe mitmed piimatööstused ning piimatootjad tänases majandussituatsioonis midagi erakorralist.

?Midagi erilist ei ole lahti, täiesti tavaline majandamine,? ütles Tallinna piimatööstuse juhatuse esimees Neeme Jõgi. ?Kaks aastat olid või ja pulbri hinnad eksporditurgudel viimase kümne aasta kõrgeimal tasemel ja on täiesti normaalne, et pärast kõrgperioodi tuleb langus.? Jõgi sõnul on piimatootjad talle rääkinud, et nende rentaablus küünib kohati 50 protsendini. Piima ostab Tallinna Piimatööstus praegu Jõgi sõnul kokku hinnaga keskmiselt 2,90 krooni kilo eest.

Põlva Piima juhataja Aivar Häelm ütles samuti, et mingit kriisi või erakorralist olukorda piimandussektoris pole. ?Välisturud on olnud aasta otsa depressioonis, kuid ega sellepärast ei saa veel kriisist rääkida,? ütles ta. ?See ongi kapitalism, on tõusud ja mõõnad.?