• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Uus maksuleping Lätiga toob olulisi muudatusi

    Pärast diplomaatiliste nootide vahetamist hakkab uus leping kehtima tagantjärgi alates 1. jaanuarist 2002 saadud tulult kinnipeetavate maksude kohta ning 1. jaanuaril 2002 või pärast seda algaval majandusaastal makstavate tulumaksude kohta.
    Uue lepingu sõlmimise vajadus tulenes eeskätt Läti Vabariigi otsusest mitte rakendada kehtivat lepingut alates 1. juunist 2001 Eesti residentidest juriidiliste isikute Lätis teenitud tulule.
    Olulisemateks erinevusteks praegu kehtiva ja uue lepingu vahel on intresside ja litsentsitasude piiratud maksustamise õiguse andmine allikariigile ning ärikasumite, iseseisvast kutsetegevusest saadud tulu ja palgatulu puhul topeltmaksustamise vältimise meetodi muutumine ? üleminek vabastusmeetodilt krediidimeetodile.
    Uues lepingus tuleks tähelepanu pöörata eelkõige järgmistele punktidele:
    Artikli 11 kohaselt võib intresse, mis tekivad lepinguosalises riigis ja mida makstakse teise lepinguosalise riigi residendile, maksustada nii intresse saava isiku residendiriigis kui ka intresside allikariigis. Samas ei või allikariigis kinnipeetava maksu määr ületada 10 intresside brutosummast. Seejuures vabastatakse allikariigi maksust intressid, mida makstakse:
    teise lepinguosalise riigi valitsusele, kohalikele omavalitsustele, keskpangale või valitsusele kuuluvale finantsinstitutsioonile. Samuti ei maksusta lepinguosaline riik intresse, mida makstakse teise riigi valitsuse garanteeritud laenudelt;teise lepinguosalise riigi residendist ettevõtjale seoses krediidimüügiga (kapitaliliising, järelmaksuga müük) tekkinud võlgnevuselt, välja arvatud juhul, kui võlgnevus on tekkinud seotud isikute vahel.
    Hilinenud makse eest võetavaid viiviseid lepingu mõistes intressidena ei käsitleta.
    Eestis tulumaksuseaduse § 29 lõike 7 alusel loetakse mitteresidendi maksustatavaks tuluks kõik mitteresidendi poolt Eesti riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt, residendilt ja teiselt mitteresidendilt Eestis registreeritud püsiva tegevuskoha kaudu või arvel saadud intressid. Tulumaksuseaduse § 41 punkti 4 ja § 43 lõike 1 punkti 1 kohaselt peetakse mitteresidendile makstavatelt intressidelt tulumaksu kinni 26. Seetõttu peab Eesti topeltmaksustamise vältimise lepinguga ettenähtud kinnipeetava maksu rakendamisel vähendama oma maksumäära 10-ni ja teatud juhtudel loobuma intresside maksustamisest üldse.
    Tulumaksuseaduse § 31 lõike 1 punktist 5 tulenevalt ei maksustata tulumaksuga residendist krediidiasutuse või Hüvitusfondi, samuti mitteresidendist krediidiasutuse Eestis äriregistrisse kantud filiaali poolt füüsilisele isikule makstud intresse.
    Artikli 12 kohaselt võib litsentsitasusid, mis tekivad lepinguosalises riigis ja mida makstakse teise lepinguosalise riigi residendile, maksustada nii litsentsitasusid saava isiku residendiriigis kui ka litsentsitasude allikariigis. Samas ei või allikariigis kinnipeetava maksu määr ületada 5 tööstusliku, kaubandusliku või teadusalase sisseseade kasutamise eest makstavate litsentsitasude brutosummast ning 10 ülejäänud juhtudel.
    Eestis tulumaksuseaduse § 29 lõike 6 punktide 4 ja 5 alusel loetakse Eestist saadud tasu kirjandus-, kunsti- või teadusteoste; autoriõiguse, patendi, kaubamärgi, tööstusdisainilahenduse või kasuliku mudeli, plaanide, salajaste valemite või protsesside kasutada andmise või nende kasutamise õiguse võõrandamise eest; ning tasu tööstusliku, kaubandusliku või teadusalase sisseseade või tööstuslikku, kaubanduslikku või teadusalast kogemust puudutava informatsiooni kasutada andmise või nende kasutamise õiguse võõrandamise eest (teisisõnu litsentsitasu) mitteresidendi tuluks. Tulumaksuseaduse § 41 punkt 8 ja § 43 lõike 1 punkt 2 sätestavad mitteresidentidele makstavatelt litsentsitasudelt kinnipeetava maksu määraks 15. Seetõttu peab Eesti teise lepinguosalise riigi residendile makstava litsentsitasude puhul vähendama oma maksumäära vastavalt 5?10-ni.
    Autor: Margit Aav
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Enefiti börsikell kuulutab Eesti väikeaktsionäri triumfi
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Börs: USA turul parim nädal alates juunist
USA aktsiaturud lõpetasid reede tõusuga ning Dow Jonesi indeksi jaoks oli see nädal parim alates juunist. Aktsiatel aitasid nädala jooksul kallineda pankade tugevad kvartalitulemused, vahendab Reuters.
USA aktsiaturud lõpetasid reede tõusuga ning Dow Jonesi indeksi jaoks oli see nädal parim alates juunist. Aktsiatel aitasid nädala jooksul kallineda pankade tugevad kvartalitulemused, vahendab Reuters.
Keskerakond kaotas pealinnas ainuvõimu
Keskerakond valimised pealinnas küll võitis, kuid kaotas pikki aastaid kestnud ainuvõimu. Pealinna volikogu saab olema kirju.
Keskerakond valimised pealinnas küll võitis, kuid kaotas pikki aastaid kestnud ainuvõimu. Pealinna volikogu saab olema kirju.
Summa on kasvanud: Veli Kraavi vastased küsivad tagasi üüratut võlga
Täna kogunesid kohtusse Veli Kraavi pankrotiasja esimesele võlausaldajate koosolekule trobikond haldureid ja teised võlausaldajate esindajad, et Kraavi pankrot käima lükata. Kraavilt nõutav summa on kasvanud meeletu hüppega.
Täna kogunesid kohtusse Veli Kraavi pankrotiasja esimesele võlausaldajate koosolekule trobikond haldureid ja teised võlausaldajate esindajad, et Kraavi pankrot käima lükata. Kraavilt nõutav summa on kasvanud meeletu hüppega.