Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Uus maksuleping Lätiga toob olulisi muudatusi

    Pärast diplomaatiliste nootide vahetamist hakkab uus leping kehtima tagantjärgi alates 1. jaanuarist 2002 saadud tulult kinnipeetavate maksude kohta ning 1. jaanuaril 2002 või pärast seda algaval majandusaastal makstavate tulumaksude kohta.
    Uue lepingu sõlmimise vajadus tulenes eeskätt Läti Vabariigi otsusest mitte rakendada kehtivat lepingut alates 1. juunist 2001 Eesti residentidest juriidiliste isikute Lätis teenitud tulule.
    Olulisemateks erinevusteks praegu kehtiva ja uue lepingu vahel on intresside ja litsentsitasude piiratud maksustamise õiguse andmine allikariigile ning ärikasumite, iseseisvast kutsetegevusest saadud tulu ja palgatulu puhul topeltmaksustamise vältimise meetodi muutumine ? üleminek vabastusmeetodilt krediidimeetodile.
    Uues lepingus tuleks tähelepanu pöörata eelkõige järgmistele punktidele:
    Artikli 11 kohaselt võib intresse, mis tekivad lepinguosalises riigis ja mida makstakse teise lepinguosalise riigi residendile, maksustada nii intresse saava isiku residendiriigis kui ka intresside allikariigis. Samas ei või allikariigis kinnipeetava maksu määr ületada 10 intresside brutosummast. Seejuures vabastatakse allikariigi maksust intressid, mida makstakse:
    teise lepinguosalise riigi valitsusele, kohalikele omavalitsustele, keskpangale või valitsusele kuuluvale finantsinstitutsioonile. Samuti ei maksusta lepinguosaline riik intresse, mida makstakse teise riigi valitsuse garanteeritud laenudelt;teise lepinguosalise riigi residendist ettevõtjale seoses krediidimüügiga (kapitaliliising, järelmaksuga müük) tekkinud võlgnevuselt, välja arvatud juhul, kui võlgnevus on tekkinud seotud isikute vahel.
    Hilinenud makse eest võetavaid viiviseid lepingu mõistes intressidena ei käsitleta.
    Eestis tulumaksuseaduse § 29 lõike 7 alusel loetakse mitteresidendi maksustatavaks tuluks kõik mitteresidendi poolt Eesti riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt, residendilt ja teiselt mitteresidendilt Eestis registreeritud püsiva tegevuskoha kaudu või arvel saadud intressid. Tulumaksuseaduse § 41 punkti 4 ja § 43 lõike 1 punkti 1 kohaselt peetakse mitteresidendile makstavatelt intressidelt tulumaksu kinni 26. Seetõttu peab Eesti topeltmaksustamise vältimise lepinguga ettenähtud kinnipeetava maksu rakendamisel vähendama oma maksumäära 10-ni ja teatud juhtudel loobuma intresside maksustamisest üldse.
    Tulumaksuseaduse § 31 lõike 1 punktist 5 tulenevalt ei maksustata tulumaksuga residendist krediidiasutuse või Hüvitusfondi, samuti mitteresidendist krediidiasutuse Eestis äriregistrisse kantud filiaali poolt füüsilisele isikule makstud intresse.
    Artikli 12 kohaselt võib litsentsitasusid, mis tekivad lepinguosalises riigis ja mida makstakse teise lepinguosalise riigi residendile, maksustada nii litsentsitasusid saava isiku residendiriigis kui ka litsentsitasude allikariigis. Samas ei või allikariigis kinnipeetava maksu määr ületada 5 tööstusliku, kaubandusliku või teadusalase sisseseade kasutamise eest makstavate litsentsitasude brutosummast ning 10 ülejäänud juhtudel.
    Eestis tulumaksuseaduse § 29 lõike 6 punktide 4 ja 5 alusel loetakse Eestist saadud tasu kirjandus-, kunsti- või teadusteoste; autoriõiguse, patendi, kaubamärgi, tööstusdisainilahenduse või kasuliku mudeli, plaanide, salajaste valemite või protsesside kasutada andmise või nende kasutamise õiguse võõrandamise eest; ning tasu tööstusliku, kaubandusliku või teadusalase sisseseade või tööstuslikku, kaubanduslikku või teadusalast kogemust puudutava informatsiooni kasutada andmise või nende kasutamise õiguse võõrandamise eest (teisisõnu litsentsitasu) mitteresidendi tuluks. Tulumaksuseaduse § 41 punkt 8 ja § 43 lõike 1 punkt 2 sätestavad mitteresidentidele makstavatelt litsentsitasudelt kinnipeetava maksu määraks 15. Seetõttu peab Eesti teise lepinguosalise riigi residendile makstava litsentsitasude puhul vähendama oma maksumäära vastavalt 5?10-ni.
    Autor: Margit Aav
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Sõõrumaa: oleme alahinnanud ukrainlaste panust meie majandusse
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
Põim Kama: planeerimine on surnud, elagu tegutsemine
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Saunum sihib teisel poolaastal Jaapanit ja Kanadat
Vaatamata esimese poolaasta oodatust suuremast kahjumist on Saunimil teiseks poolaastaks sihikul suured plaanid.
Vaatamata esimese poolaasta oodatust suuremast kahjumist on Saunimil teiseks poolaastaks sihikul suured plaanid.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Julgeolek on määrav, küll majandus hakkama saab
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Viimsi Artiumi arhitekte paelusid enneolematud tingimused
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.

Olulisemad lood

Kaja Kallas: peame kõigeks valmis olema ja seda ütlema, sest Kreml teeb märkmeid
Majandus on keerulises olukorras, kuna kokku saavad kaks elementi: kõrge inflatsioon ja jahenev majandus. Peaminister Kaja Kallas ütles, et need tööriistad, mis majanduse kiirendamiseks sobivad, ei klapi kõrge inflatsiooniga. Vastuoluline kriis.
Majandus on keerulises olukorras, kuna kokku saavad kaks elementi: kõrge inflatsioon ja jahenev majandus. Peaminister Kaja Kallas ütles, et need tööriistad, mis majanduse kiirendamiseks sobivad, ei klapi kõrge inflatsiooniga. Vastuoluline kriis.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.