Fotokaamerate võimalused laienevad

Uued fotokaamerad sisaldavad mp3-mängijaid ja diktofone, lähiraadiovõrku Bluetooth, samuti senisest mahukamaid mälukaarte.

Üle kahe aasta sügisel kogunevad fotohuvilised Saksamaale Kölni Photokina messile, et tutvuda fotomaailma uusimate trendide ja uute toodetega. Mess oli jagunenud kolme olulisemasse sektsiooni: tavatarbija foto ja video, professionaalide foto ja video ning meedia ja infokommunikatsioon. Tänavu oli näitusepinda 220 000 ruutmeetrit, mida sisustasid enam kui 1600 firma boksid.

Uudistooteid jagus nii harrastajatele kui ka professionaalsetele fotograafidele, viimaseid oli kohal ka Eestist. Kõige suuremat elevust tekitasid proffide hulgas Canon EOS 1DS ning Kodak DCS PRO 14N ? esimesed täiskaadriga digitaalkaamerad, pikselite arvuga vastavalt 11,1 ja 14 miljonit. Hinnatase 10 000 ja 6000 eurot (vastavalt 156 000 ja 94 000 krooni) teeb need raskekahurid kättesaadavaks siiski valitud inimestele. Head vastukaja sai Sigma SD-9 digikere, milles esimesena kasutatakse kolm värvi ühesse pikselisse salvestavat sensorit Foevon X3.

Tavafilmi peegelkaamerate suurim uudis oli seotud Leica ja Canoni märkidega. Leica uue mudelina on väljas R9, millel välgu sünkroonaeg viidud 1/8000ni, ning Canonil EOS 300V, mis asendab nüüdsest müügihitt EOS 300 keret. Lisandunud on uudne disain, metallbajonett, kiirem autofookus ning filmivedu. Laifilmi kaameratest oli suureks üllatuseks Hasselblad H1, mis saab tõsiseks konkurendiks sama klassi kaameratele, sest H1 oli kõike muud kui rohmakas 6×4,5kaadrine kaamera. Kiire autofookusega, lihtsalt käsitsetav ja kompaktselt kätte sobiv H1 valmis koostöös Fujifilmiga.

Agfa tutvustas uut Agfacolour Ultra 100 filmi kui maailma kõige värviküllasemat negatiivfilmi ning Fuji esitles uudset kiirpildi materjali sarja.

Noorte ja aktiivsete pilgupüüdjaks oli vaieldamatult Casio Exilim Ex-M2 digikaamera. Atraktiivse disaini ja väiksemõõduline (55×88× 11,3 mm, kaal 88 g) Casio uudistootesse olid lisatud mp3-mängija ning kõne salvestamise võimalus. Iseasi, kui palju pildi-, muusika- ja kõnefaile mahub sisemisele 12megabaidisele mälule. Lisamälu võimalust pakub kaamera SD- ja multimeedia mälukaardi näol.

Digikaamerate maailmas kehtib jätkuvalt reegel, et kui viivitada uue kaamera ostuga üks aasta, siis on hind langenud poole võrra ning tekib võimalus soetada väga korralik tehnika mõistliku hinnatasemega.

Lisaks digitaalsetele fotoaparaatidele on juurde tulemas ka uusi mälukaarte ning tehnoloogiaid. Enamik uusi digikaameraid tehakse suhteliselt kanged ? pikselite arv kolm miljonit ja rohkem. Huvitav toode oli Olympus Camedia C-50Z, mis kasutab miniatuurset mälukaarti xD-Picture. Sellele kaardile lubatakse tulevikuks kuni 8 GB mälumahtu. Arvatavasti lähevadki kõik digikaamerate tootjad suuremõõdulistelt kaartidelt (Compactflash) üle väiksematele, mis võimaldab veelgi vähendada kompaktsete kaamerate mõõtmeid. Vanade kaartide kasutajatel ei ole aga põhjust karta ? uued kaardid mahuvad eriliste adapterkaartide abil ka vanadesse kaameratesse.

Pildifailide kiiremat edastamist esitles SanDisc, kelle uus USB 2.0 liidesega ühendatav kaardilugeja siirdab andmeid nelikümmend korda kiiremini kui siiani kasutatav USB 1.1. Teine mälukaartide valmistaja Lexar tutvustas Image Rescue tarkvara, mis võimaldab taastada hävinenud või kustutatud failid.

Seni peamiselt telefonides kasutusel olevat lähiraadiovõrku ehk Bluetooth-tehnoloogiat tutvustas Epson oma digikaamerate ja printerite vahendusel. Saali ühes otsas tehtud pildid saadeti vabasse printerisse ning kohale jõudes võis kätte saada valmis pildid. Nagu ikka uue tehnoloogia puhul, läksid mõned pildid kaotsi või valesse printerisse

Mis puutub multimeediasse, siis sel aastal oli üks eraldi messiosa pühendatud videoprojektoritele, just kodukino-videoesitluse sektorile. Selles vallas on aastatega kõvasti edasi liigutud tänu projektorite üha parematele kontrastisuhetele, pildi ühtlusele, värvidele. Kui algusaegadel oli projektoritel pildi kontrasti suhe vaid 50 ringis, pilt oli lambitehnoloogiast tingituna väga ebaühtlane ja LCD-paneelid olid madala resolutsiooniga, siis võib tänapäeval leida arvukalt projektoreid, mille kontrastisuhe on võrreldav isegi plasmatelerite omaga ja videopildi kvaliteet ei jäta milleski soovida.

Projektoritesse on tulemas ka tehnoloogiline uuendus LCOS (liquid crystal on silicon). Põhimõtteliselt erineb see tehnoloogia varasematest selle poolest, et valguse edastamine projektori optikasse ei toimu värviketast või LCD-paneeli läbides, mis toob endaga kaasa kaod, vaid valgus peegeldatakse LCOS-paneelilt projektori optikasse tagasi läbi korrektorlülide. Eelisteks peetakse väiksemaid tootmiskulusid, sest paneel võib olla väiksem kui praegu kasutusel olev LCD-paneel, ja loomulikult pildi kvaliteeti. Lähitulevikus on see tehnoloogia jõudmas ka teleritesse ? seega on ootused suured.

Veel peab mainima üht lisaseadet, mis võiks olla digitaalse tehnoloogia ajastul abimeheks analoogtehnoloogia austajatele ? ELMO TRS-3500SX slaidi/video konverter. See toode võimaldab slaidide esitamist data- või videoprojektorite abil tänapäevaste projektorite standardite kohaselt väga kõrgel tasemel, st SXGA resolutsiooniga 1280 x 1024 pikselit.

Lahenduse eelisteks tavalise slaidiprojektoriga võrreldes on kaasaegsete projektorite valgustugevus, mis võimaldab esitlusi läbi viia ka valgustatud ruumis, ja asjaolu, et inimeste tähelepanu on tõesti suunatud vaid ühele allikale ? ei ole vaja paralleelseid pildiallikaid.

Lisaks uudistoodetele ja presentatsioonidele oli eksponeeritud arvukalt maailma fotograafia tippnäitusi. Suurima elamuse pakkusid nendest National Geographicu ?Viimase kümnendi parimad pildid? ning Fuji Euroopa pressifoto auhinnatud tööd.

Keda fotograafia tõsiselt huvitab ning kel on soov näha eksklusiivseid tooteid, millest suur osa kunagi Eestisse ei jõua, siis on suurim fotomess Photokina selleks õige koht.

Autor: Assar Jõepera