• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Infosüsteemi loomine algab selle kasutajate soovidest

    Infosüsteemi loomine algab probleemi määratlemisest, samuti tuleb selgitada, mida kasutajad sellelt ootavad.
    Infosüsteem on süsteem organisatsioonis, mis pakub info- ja kommunikatsiooniteenuseid. Infosüsteemi koostisosad on riist- ja tarkvara infrastruktuur, andmehoidlad, rakendussüsteemid (lõppkasutaja tarkvara) ja kasutajad. Kuid mis on üldse info? See on mingi eesmärgi jaoks valitud andmed, mis on töödeldud selle eesmärgi jaoks tähendust omaval viisil. Seega muutuvad andmed infoks vaid sel juhul, kui need omavad vastuvõtja jaoks tähendust. Kui süsteem on omavahel seotud objektid, mis töötavad ühise eesmärgi nimel, siis infosüsteem on ettevõtte töökorraldus koos arvutisüsteemidega, samuti ettevõtte info- ja süsteemitöö korraldus koos vastavate meetodite ja infotehnoloogiliste vahenditega.
    Infosüsteemi jaoks on kontekstiks ärisüsteem, millel on eesmärgid, mida ta oma protsessidega täidab. Ärisüsteemis tegutsejad vajavad infot, mida pakub omakorda seesama infosüsteem. Infosüsteemi toetavad IT-vahendid. Infosüsteemi tuumaks on andmebaas, mis omakorda on arvutisüsteemi komponent, milles organiseeritakse infosüsteemi andmeid.
    Andmebaas on mingi reaalse süsteemi seisundit esitavate struktureeritud andmete kogum ja koosneb sise- ning välisstruktuurist. Sisestruktuuriks nimetatakse staatilisi andmeobjekte (tabelid) ja nende ülesehitust. Välisstruktuuriks aga vaateid (päringuid) andmebaasile. Andmebaasisüsteemiks kutsutakse tarkvara, millega saab neid luua ja kasutada ning millel on vajalikud funktsioonid andmete uuenduseks ja hoolduseks. Ühes või mitmes andmebaasisüsteemis, ühel või mitmel platvormil realiseeritud tervikinfosüsteemi osaks on andmebaasirakendus.
    Infosüsteemi eesmärkideks peaksid olema esiteks info pakkumine ettevõttega seotud inimestele, toetamaks nende tegevusi eesmärkide saavutamisel, ja teiseks ettevõtte iga taseme töötaja IT-vajaduste rahuldamine vastavalt inimese kohutustele selles organisatsioonis.
    Infosüsteemi loomine peaks algama probleemi määratlemisest, et vältida süsteemi loomise käigus tekkivaid probleeme. Probleemi määratlemisega algav loomisahel peaks nägema välja selline, nagu on kirjeldatud kõrvalasuval joonisel.
    Infosüsteemi arendamisprotsesside hulka kuuluvad kolme sorti tegevused. Analüüsitegevus on nende tegevuste määratlemine, mida süsteem peab tegema. Disainitegevuses määratakse, kuidas süsteem parimal viisil talle pandud nõudeid täidaks. Konstrueerimistegevuseks on disainilahenduste realiseerimine.
    Et loodav süsteem saaks kvaliteetne ja loomine oleks produktiivne, tuleb tagada õiged analüüsi-, disaini- ja realiseerimistehnikad. Samuti peab arendusmetoodika olema süsteemi nõuetele vastav. Süsteemiarenduse juhtimiseks tuleb valida õiged võtted ning peab olema tagatud ka tehnoloogiline tugi.
    Infosüsteemide arendamine on paratamatult seotud probleemidega, mille põhjuseid tuleks vaadata võtmeisikute vaatenurgast. Süsteemi halb kvaliteet võib ettevõtte jaoks tähendada väga kulukaid tagajärgi. Infosüsteemi muutmisel on oluline teada saada, mida süsteemis osalejad uuelt süsteemilt nõuavad. Samuti on tähtis mõista, mida neil ei ole võimalik praeguse süsteemiga teha. Selliseid nõudeid võib olla kahte tüüpi. Esimesed on funktsionaalsed ehk dünaamilised nõuded, mis kirjeldavad seda, mida süsteem teeb või peaks tegema. Teised on aga mittefunktsionaalsed ehk staatilised nõuded, süsteemi võime ja jõudluse kvantitatiivsed kirjeldused.
    Funktsionaalne modelleerimine jaguneb ärikasutusjuhtude (inglise keeles business use case) ja tarkvarasüsteemi kasutusjuhtude (use case) modelleerimiseks. Ärikasutusjuhtude eesmärgiks on välja selgitada organisatsiooni äriprotsessid. Tuleb aru saada organisatsiooni toimimisest ja anda äriprotsessidele tarkvarast sõltumatu kirjeldus. Siinkohal tuleb lähtuda definitsioonist, et äriprotsess on tegevuste hulk, mille teostamise tulemusena antakse ärikliendile reaalne väärtus. Tarkvarasüsteemi kasutusjuhtude modelleerimise eesmärgiks on selgitada välja, mida saab süsteemiga teha. See tagab tarkvarasüsteemi funktsionaalsete vajaduste vaate ja näitab, kes sellega üldse suhtleb.
    Kasutusjuhtude mudeli loomiseks on vaja defineerida süsteemi ulatus, määratleda tegutsejad ja kasutusjuhud, kirjeldada neid ning defineerida nende omavahelised seosed. Süsteemi tegutseja on keegi või miski, kes/mis otseselt või kaudselt toimib koos süsteemiga ning kasutab süsteemi pakutavaid teenuseid. Tegutseja võib olla ka lihtsalt inimene või mingi teine süsteem, kes saadab sõnumeid süsteemile või saab neid ise ehk vahetab informatsiooni. Kasutusjuhtude mudel koosneb ühest või mitmest diagrammist ja kasutusjuhtude sõnalisest kirjeldusest.
    Suhe ehk relatsioon infosüsteemis esitab seoste hulka infoobjektide vahel. Suhte iga eksemplar esitab seost ühe olemi ühe või mitme eksemplari ja teise olemi ühe või mitme eksemplari vahel. Suhe võib siduda sama infoobjekti kahte või enamat eksemplari.
    Autor: Kristo Kampus
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tegelikult oleme me eriolukorras – käitugem siis vastavalt
Meile on jäetud praeguses koroonakriisis suhteliselt palju vabadust, kuid kui me sellega paremini ümber käima ei hakka, siis võib-olla mitte lõpmatuseni, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Meile on jäetud praeguses koroonakriisis suhteliselt palju vabadust, kuid kui me sellega paremini ümber käima ei hakka, siis võib-olla mitte lõpmatuseni, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Dow Jones lõpetas nädala ajaloolise tipptulemusega
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Investor: kui keegi teaks eduka idufirma valemit, siis kõik kasutaks seda
Kui eduka idufirma valem oleks olemas, siis kõik lihtsalt investeerikski sellistesse inimestesse ja ettevõtetesse, rääkis Äripäeva Raadio saates "Riskiraha" Spring Capitali juht Henri Treude. "Iga situatsioon on erinev ja igas situatsioonis toimib erinevat tüüpi asutaja. Tagantjärgi võime öelda, et see inimene on väga kihvt ja me juba algusest peale teadsime, et sealt tuleb midagi ägedat. Tegelikult ei tea."
Kui eduka idufirma valem oleks olemas, siis kõik lihtsalt investeerikski sellistesse inimestesse ja ettevõtetesse, rääkis Äripäeva Raadio saates "Riskiraha" Spring Capitali juht Henri Treude. "Iga situatsioon on erinev ja igas situatsioonis toimib erinevat tüüpi asutaja. Tagantjärgi võime öelda, et see inimene on väga kihvt ja me juba algusest peale teadsime, et sealt tuleb midagi ägedat. Tegelikult ei tea."
Eesti sadamate kaubamaht kasvas üheksa kuuga jõuliselt
Statistikaameti andmetel suurenes Eesti sadamate kaubamaht selle aasta üheksa kuu jooksul võrreldes eelmise sama perioodiga 9%.
Statistikaameti andmetel suurenes Eesti sadamate kaubamaht selle aasta üheksa kuu jooksul võrreldes eelmise sama perioodiga 9%.