Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Infosüsteemi valimise võtmeküsimus

    Paljud kliendid arvavad, et uus majandustarkvara lahendab kõik probleemid, kuid kas see ikka on nii?
    See arvamus on sama, kui ilma autojuhtimisoskuseta valida uusi ja uusi masinaid, liikumata samas paigalt, sest probleem ei ole automargis, vaid autojuhtimise oskuste puudumises.
    Mingil tasemel teab igas ettevõttes keegi, mida on võimalik saavutada infosüsteemiga ja mis tegelikult IT-alaste otsuste taga peitub, aga reaalselt seda ellu viia ei suudeta. See tähendab, et visioon-eesmärk on udune ja puudub konkreetne nägemus või teadmine, mille abil tulemust saavutada.
    Mida oleks siis vaja teha selle nägemuse konkreetsemaks muutmiseks? Kuidas vabaneda eelmise taseme ehk harjunud vaatenurgast? See pole lihtne ja eriti raske on seda teha üksi. On vaja inimesi, kes tunneksid teemat ja oleksid avatud ning loovad. Aina enam ja enam saab visioonide koostamisel oluliseks idee oma algolemusega. Pole vaja asetada oma mõtteid mingite piiride sisse ? oluline on see, et tulemusena leiaksite õige eesmärgi.
    Kuidas see eesmärk leitakse? Adudes, et kõige taga on tegelikult info. Õige info õigel ajal ja õiges kohas. Kõik vast teavad, et info on oluline, aga sellest ei saada siiski piisaval määral aru. Info mõiste on väga lai ning see jaguneb ettevõtte arengu seisukohast oluliseks ja ebaoluliseks. Eriti oluline on õige info olemasolu. Seega oleks normaalne tegeleda firma jaoks olulise infoga, nii selle säilitamise kui töötlemisega.
    Mida siis tegelikult annab majandustarkvara? Ehk spetsiifilisemalt ? mis infot annab näiteks hulgilao tarkvara? Vaatame detailselt. Kui raamatupidamine tegeleb peaasjalikult mineviku kajastamisega, siis müügi ülesandeks on olevikus õige käitumine, mis on suunatud tulevikus toimuvasse arengusse. Laosüsteem ongi spetsialiseerunud müügi seisukohalt olulise info vajadusele. Õige info müügi jaoks ongi laosüsteemist tulev info ? laos olev või lattu tarnijatelt tulev kaup, klientide eelnevate perioodide käitumist näitav aruandlus, uute toodete kirjeldus jms. Müügimehele tähendab õige info ka näiteks pihuarvuti kaudu saadavat teavet kliendi ja tema koostatud tellimuste kohta, sealhulgas tema ostuharjumusi ning erinõudmisi.
    Õiget infot saab kasutada ettevõtte müügimees ise, aga saab pakkuda ka otse ilma vahelülideta kliendile ? seda siis, kui kasutada veebikeskkonnas toodetega tutvumise või tellimuste koostamise süsteeme.
    Muidugi mõista saab seda näidet kohandada igasse tarkvaraga hallatavasse valdkonda, aga asi on põhimõttes. Kõige põhimine ongi info, selle olemus ja tema juhtimine õigetesse kanalitesse.
    Mis on kõigis organisatsioonides tihti peamine probleem? Väidan, et info liikumine või pigem selle moondumine ja liikumatus. Seega omades ise õiget informatsiooni, on lihtne pakkuda ka koostööpartneritele õiget infot ? ilma kommunikatsioonimürata.
    Nagu näha, ongi IT eesmärgiks info juhtimine, hoidmine ja edasiandmine. IT loob seega suurepärased eeldused, kuid ei ole vajalik asjana iseeneses. Kunst kasutada infot on inimese kätes ja võimalusi on lõputult ? peaasi on teha õige valik. Aga õige valiku eelduseks on teadmine, mis on oluline ja mida millisel otstarbel kasutada.
    Autor: Kristi Pool
  • Hetkel kuum
Raul Reino: euribori tõus pole uks Mordorisse
Tõusnud euribor võib kahju asemel hoopis kasu tuua, kui oma kinnisvarasse liialt kiindunud ei olda, kirjutab Domus Kinnisvara juhatuse liige Raul Reino.
Tõusnud euribor võib kahju asemel hoopis kasu tuua, kui oma kinnisvarasse liialt kiindunud ei olda, kirjutab Domus Kinnisvara juhatuse liige Raul Reino.
Märtsikuine inflatsioon kasvas veidi
Aastases võrdluses on märtsikuine inflatsioon 15,6%, mis on madalam kui veebruari aastane näitaja – 17,8%.
Aastases võrdluses on märtsikuine inflatsioon 15,6%, mis on madalam kui veebruari aastane näitaja – 17,8%.
Modera uus aktsiate pakkumine stardib esmaspäeval
Modera kavandab järgmist aktsiate avalikku pakkumist. Pakkumises on kuni 240 000 aktsiat ning kaasata soovitakse kuni 1,08 miljonit eurot.
Modera kavandab järgmist aktsiate avalikku pakkumist. Pakkumises on kuni 240 000 aktsiat ning kaasata soovitakse kuni 1,08 miljonit eurot.
Reaalajas börsiinfo
Palgatööl läbipõlenud viljandlane lõi ettevõtte: saan nüüd teha seda, mida naudin
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Valitsus jätnuks Sutteri preemiata, nõukogu ei pidanud seda miskiks "Kuidas saab maksta preemiat, kui nad ei ole ülesannetega hakkama saanud?"
Valitsusega piike murdnud Hando Sutterile võinuks tüli Reformierakonna ministritega kalliks maksma minna, sest ei rahandus- ega peaminister pea põhjendatuks maksta lahkuvale Eesti Energia juhile üle 75 000 euro tulemustasu. Ettevõtte nõukogu ei pidanud valitsuse kriitikat aga mikski.
Valitsusega piike murdnud Hando Sutterile võinuks tüli Reformierakonna ministritega kalliks maksma minna, sest ei rahandus- ega peaminister pea põhjendatuks maksta lahkuvale Eesti Energia juhile üle 75 000 euro tulemustasu. Ettevõtte nõukogu ei pidanud valitsuse kriitikat aga mikski.
Barack Obama: kui Putin kaotab, siis see ei tähenda, et olemegi võitnud
Endine USA president Barack Obama rääkis Austraalias Sydneys esinedes, kui katki – ja miks – on maailm. Suurt süüd näeb ta ka meedial.
Endine USA president Barack Obama rääkis Austraalias Sydneys esinedes, kui katki – ja miks – on maailm. Suurt süüd näeb ta ka meedial.
Raadiohommikus: pullituru algus, börsifirma ülevõtt ja vaimne tervis
Seekordses hommikuprogrammis annab Swedbank Marketsi vanemspetsialist Meelis Maasik meile ülevaate aktsiaturgudel toimuvast rallist ja selgitab, mida see tähendab – kas karuturg on nüüdseks läbi ja kätte on jõudnud pullituru uus tulemine.
Seekordses hommikuprogrammis annab Swedbank Marketsi vanemspetsialist Meelis Maasik meile ülevaate aktsiaturgudel toimuvast rallist ja selgitab, mida see tähendab – kas karuturg on nüüdseks läbi ja kätte on jõudnud pullituru uus tulemine.
Enefit Green omandas Liivi meretuulepargi 6,2 miljoni eest
Enefit Green omandas Eesti Energialt Liivi meretuulepargi projekti ja jätkab arendustöid, et alustada suures mahus taastuvelektri tootmist enne 2030. aastat.
Enefit Green omandas Eesti Energialt Liivi meretuulepargi projekti ja jätkab arendustöid, et alustada suures mahus taastuvelektri tootmist enne 2030. aastat.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.