Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
USA professor: USA huvi NATO vastu kaob
Professor Charles Kupchan kirjutab Financial Timesis, et ajal, kui NATO valmistub suurlaienemiseks, on USA huvi selle vastu üha väiksem.
Georgetowni ülikooli professor Charles Kupchan nimetab saatuse irooniaks, et nüüd, kus Praha tippkohtumine sel nädalal aitab tõenäoliselt seitsme uue riigi vastuvõtmisega tugevdada rahu ja demokraatiat Euroopas, on USA minetamas huvi Põhja-Atlandi liidu vastu. See aga tähendaks tolle sõjalise liidu geopoliitilise tähtsuse tunduvat vähenemist.
Autor mainib kolme võimalikku arengustsenaariumi.
Esiteks, Euroopa Liit tugevneb ega vaja enam USAd julgeoleku tagajana. Järjest paranevad Euroopa suhted demokratiseeruva Venemaaga, kellest ühel päeval saab Euroopa partner ning sellisel juhul kaotab NATO oma olemasolu õigustuse.
Teiseks, süveneb USA ja Euroopa lõhe. Euroopale ei meeldi USA ühepoolne tegutsemine ja kõva käe poliitika. President Bushi administratsioon omakorda ei talu eurooplaste kasvavat kriitikat. ELi sõjalise nõrkuse ja ninaka esinemise tõttu suhtub USA administratsioon Euroopasse järjest vähem kui partnerisse ja järjest rohkem kui tüütusse koormasse.
Kolmandaks, USA prioriteedid on Euroopast kandunud mujale. USAle on tekkinud uued strateegilised väljakutsed ning tema terrorismivastane sõda on lisanud talle rohkesti kohustusi Ida-Aasias ja Lähis-Idas.
Kõiki mainitud asjaolusid arvesse võttes tuleb ELil endal Euroopa kaitsmine oma hoolde võtta. See aga eeldab paljudelt riikidelt kaitseväe reformi ja suuremaid kaitsekulutusi, rõhutab USA professor.