• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Liigume abiturumajanduse suunas

    On hea tõdeda, et Eesti riik on saanud nii tugevaks, et suudab pakkuda erasektorile erinevaid ettevõtlustoetusi. Ettevõtjatele jagavad raha Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Tallinna linn jt, Tallinna Tehnikaülikooli külje alla loodud ettevõtlusinkubaator toetab ettevõtlust soodsate teenustega.
    Vaatamata sellele, et taolise initsiatiivi aluseks võib olla nii poliitilise kapitali kogumine kui ka tõeline soov aidata kaasa riigi käekäigule, on lõpptulemus kasutajate jaoks igati positiivne.
    Ka Euroopa Liit, kuhu Eesti plaanib jõuda, on tuntud toetussüsteemide vohamise poolest. Tegelikult oleme liitumiseelses õhinas tähelepanuta jätnud, et seisame paratamatute äriliste sundseisude ees. Nimelt liigume ühinemisel Euroopa Liiduga täie hooga vabaturumajanduselt abiturumajandusele, kus osavad abitaotlejad saavad konkurentsieeliseid.
    Kõigepealt kehtestatakse karmid reeglid, siis antakse osale raha reeglite täitmiseks ja edaspidi on kõik kontrolli all ? konkurente vähe, hinnad kõrged, maksud laekuvad hästi.
    Euroopa Liidus abiturumajandus toimib, aga Eestis kasutavad ettevõtlustoetuste võimalusi siiski veel vähesed.
    Veelgi enam ? kuna taotlejate hulk on suhteliselt tagasihoidlik, on abistajad sunnitud lausa reklaamima oma teenuseid. Samas kinnitavad kõik raha jagajad, et taotlemise protsess ei ole ülemäära bürokraatlik.
    Milles on asi? Osaliselt võib põhjus peituda selles, et edukad firmad ei pea vajalikuks raisata ajaressursse 15 000kroonise koolitustoetuse taotlemisele. Väiksematel firmadel aga ei ole vajalikku inim- ja ajaressurssi toetustega kaasaskäiva bürokraatia läbimiseks.
    Või on ettevõtjatel hoopis arvamus, et kogu asjaajamine avaliku sektoriga on piisavalt tülikas, mistõttu energiat on tasuvam investeerida oma ettevõtte igapäevatöösse?
    Olgu nende põhjustega, kuidas on, aga üks on kindel: Eesti-suguses väikses riigis on kindlasti vaja soodustada ettevõtlikkust, arenemistahet ja innovatsiooni. Pakutavad abipaketid aitavad arendada just nimetatud omadusi.
    Seega jääb vaid üle loota, et kohalikud inimesed suudavad leida enda jaoks kasu pakutavatest ettevõtlustoetustest.
    Tänases Oma Firma osas tuleb korduvalt juttu nii Eesti kui ka Euroopa toetusskeemidest. Ettevõtjad, suhtuge nendesse võimalustesse arukalt ? siin peitub võimalus teile, kuid on ka oht, et teie konkurent rahastab ennast abirahadest.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Teerajajad: ettevõtted vastutagu keskkonna- ja sotsiaalse mõju eest
Alla 34aastased kõrgharidusega inimesed, kes on enim valmis kasutusele võtma uusi ideid, teenuseid ja tehnoloogiaid, ootavad ettevõtjatelt rohepöörde puhul rohkem tegusid, kirjutab Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim.
Alla 34aastased kõrgharidusega inimesed, kes on enim valmis kasutusele võtma uusi ideid, teenuseid ja tehnoloogiaid, ootavad ettevõtjatelt rohepöörde puhul rohkem tegusid, kirjutab Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim.
Biden plaanib maksudega rikkaid pitsitama hakata
Täna avalikustas Senati rahanduskomisjoni esimees Ron Wyden nn "miljardäridemaksu" plaani, mille eesmärk on kõrgemalt maksustada rikkaid ja ettevõtteid, vahendab Reuters.
Täna avalikustas Senati rahanduskomisjoni esimees Ron Wyden nn "miljardäridemaksu" plaani, mille eesmärk on kõrgemalt maksustada rikkaid ja ettevõtteid, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: verivärsked tulemused börsilt ja tipptegijate äriplaanid
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Põhja-Euroopa kustutas Lõuna-Euroopa lootused odavamale elektrile Aas: rohkem raha taastuvenergeetikasse
Kui mitu Lõuna-Euroopa liikmesriiki panustas lootusele, et Euroopa energiaturgu reformides oleks võimalik viimastel kuudel rekordeid löövad energiahinnad kontrolli alla saada, siis Põhja-Euroopa keeldus sellest otsustavalt. Teiste seas Eesti.
Kui mitu Lõuna-Euroopa liikmesriiki panustas lootusele, et Euroopa energiaturgu reformides oleks võimalik viimastel kuudel rekordeid löövad energiahinnad kontrolli alla saada, siis Põhja-Euroopa keeldus sellest otsustavalt. Teiste seas Eesti.