Personalijuht loob juhile võimalused juhtimiseks

ASi EMT personalijuht Milvi Tepp ütleb, et enamasti personalijuhil administratiivset võimu ei ole või on seda suhteliselt piiratud ulatuses, ta saab olla eelkõige konsultant ja ekspert inimeste kui ressursi juhtimise valdkonnas. Ka Eesti Energia ASi personalijuht Ave Randpõld kinnitab, et positsioon tuleb personalijuhil endal kätte võidelda ja personalijuhi roll sõltub ka tema tugevusest.

?Personalijuht ei saa olla efektiivne, kui tippjuht ei väärtusta inimressurssi,? rõhutab Milvi Tepp. Tepp on töötanud Andres Liinati juures Olümpia hotellis, Tarmo Sumbergi juures Reval Hotelli Grupi ASis ja nüüd Peep Aaviksoo juures EMTs ning tema sõnul pole tal kordagi olnud vaja tõestada, et inimesed on ettevõttele olulised. Tepp lisab, et tippjuhi isiksusel on organisatsiooni toimimises oluliselt suurem roll, kui raamatute põhjal võiks arvata. Ave Randpõld on sama meelt ja ütleb, et Eesti Energias on tipp-personalijuht Gunnar Okk, kes tajub inimesi väga hästi.

Randpõllu sõnul peab personalijuht olema tippjuhi strateegiline partner ja tuletama juhile meelde, et on olemas töötajad. ?Tippjuhid on reeglina majandus- või finantsharidusega ja nende prioriteedid väljenduvad enamasti rahaliselt, personalijuht peab juhile selgitama, mida üks või teine otsus töötaja seisukohalt kaasa toob,? kirjeldab Randpõld.

Milvi Tepp on EMT esimene personalijuht ja pidi tulles hakkama personalipoliitikat välja töötama. Tema sõnul tuleb mõnda aega katsetada, kas süsteem organisatsioonis toimib, ja kui ei toimi, peab olema julgust seda muuta. Ta toob näite: ?Olümpias muutsime kolm korda tööalase hindamise süsteemi: kui on aastakese töötanud, siis vaatad, kas juhid said sellest kasu.?

Nii Milvi Tepp kui ka Ave Randpõld on veendunud, et personalijuhil peavad olema ettevõtte tippjuhiga ühised väärtused, sarnane arusaamine inimestest ja ärist. q

Personali valdkond on kümne aastaga tohutult muutunud. Kaadriosakond ja kartoteegid on minevik. Personalijuht on minu silmis strateegiline partner, nii nagu tootmisjuht ja finantsjuhtki ja väga oluline inimene tippjuhtkonnas. Kõigi otsuste puhul, mis me organisatsioonis teeme, peaks personalijuht vaatama seda otsust inimestest lähtudes. Ühtlasi aitab ta äriüksuste juhtidel oma töötajaid ka arendada. Samas ei saa ma öelda, et personalijuht peab vastutama, et minu osakonnas oleksid kõik inimesed õigel tööl, koolitatud ja rahul. Seda ei saa panna tema õlule, sest inimeste töölevõtmisel teeb valiku ju ikka juht.

Personalijuhi koht loodi Eesti Energias 1998. aastal. Selle kohaga väärtustati seda valdkonda. Enam pole tegemist kaadritöötajaga, kes täidab tabeleid, personalijuht on tagantjärele fikseerijast muutunud planeerijaks. Inimeste arendamist planeeritakse: vaatame juba praegu, et oleks vajaliku ettevalmistusega inimesi ka viie ja kümne aasta pärast. Eesti Energia ASi juhatuse liige ja finantsdirektor Sandor Liive

Ettevõttekultuuri arendamisel ja kujundamisel on ülitähtis roll personalitöötajal, kelle ülesanne on tajuda sisekliima muutusi ettevõttes, neid tõlgendada ja analüüsida ning pakkuda välja lahendused ja edasine tegevuskava, koordineerida selle teostamist ja igapäevast personalitööd.

Vale on nimetada töötajaid inimressursiks. Töötajast oleneb peaaegu kõik. Seda tähtsam on inimeste valik, mille aluseks on just sellele ametikohale vajalike ja sobivate kompetentside valik. Ettevõtte brändi temperament peab kokku minema ja sobima oma töötajatega. Leian, et ettevõtte sisemine bränding ei ole ainult turunduse ja PR-asi, vaid sinna peab olema kaasatud ka personalitöötaja.

Saku Õlletehase personalijuht allub juhatuse esimehele. Tänu sellele kaastakse ta planeerimisse ja otsustusprotsessi juba algusfaasis. Personalijuhi ametiülesannete hulka kuulub ettevõtte personalisuundade väljatöötamine, sealhulgas palgasüsteem motivatsioonisüsteemi ühe osana. Saku Õlletehase ASi juhatuse liige Karin Sepp

Autor: Kai Vare