Viimastel aastatel on Eestis ametnike arv kasvanud keskmiselt tuhande võrra aastas. Samuti on riigiteenistujate keskmise palk kasvanud kiiremini Eesti keskmisest palgast.

Mulle tundub, et riigi probleem on teadmatus, kui palju mingi tööprotsessi teostamiseks aega ja raha kulub ning kui palju ta tööandjana selle töö tegemiseks töövõtjale maksab. Tegelikult riiki selline info ei huvita. Riik, see on ametnikkond ja kes see ikka hakkab saagima oksa, millel ise istub.

Eestis on aastaid väidetud, et riigiteenistuses on palgad väiksemad kui erasektoris. Jah, nii võib see olla, kui räägime palgast. Kui aga räägime ametnike sissetulekust, siis osutub selline eelarvamus valeks. Me ei tea ametnike tegelikke sissetulekuid. Selliseid ametnikke, kelle sissetulekuks on astmepalk, justiitsminister Märt Raski väitel Eestis ei ole.

Riigi palgasüsteem võimaldab teha igasugust ?keemiat?. Hea näide on Riigikogu. Palgale lisanduvad erinevad kompensatsioonid ja maksuvabad esindustasud.

Ma ei näe bürokraatia vähendamisel teist lahendust kui avaliku sektori asutuste palgakulude külmutamine ehk rahakraan tuleb kinni keerata. Kui liideti teede- ja sideministeerium ning majandusministeerium, siis väitsid ministeeriumi juhid, et liitministeeriumis vähendatud töökohtade arv ei ole samastatav koondatud inimeste arvuga. Osa kohti oli täitmata. Kui külmutame avaliku sektori palgad, siis hakkavad ka teiste riigiasutuste tippjuhid otsima võimalust töö efektiivsemaks muutmiseks.