Tallinna linnavalitsuse ametnikud olid pankur Scheeli järeltulijate soovi, et neile endise Norma staadioni alune maatükk tagasi antaks, menetlenud ümmarguselt kümme aastat. Arhiivitolmune toimik sisaldab mitmeid advokaatide kaebusi selle kohta, et tagastamisega viivitatakse. 2000. aasta veebruaris tellis kaitsepolitsei toimikust väljavõtteid, et kontrollida, kas pole rikutud omanike õigusi, ent otsustas siis rohkem mitte sekkuda.

Lõplikuks otsustamiseks jõudis toimik ametnike lauale 19. augustil 2002, pingelisel valimiste-eelsel ajal. Siis otsustaski linnavalitsuse komisjon jätta umbes 12?15 miljonit krooni maksev maatükk Scheelidele tagasi andmata.

Juba mõned nädalad hiljem otsustas Riigi Kinnisvara ASi juhatus Scheelide maatükil asuva staadioni välja rentida.

Otsusega maa kiiresti välja rentida rikkus Riigi Kinnisvara Scheelide perekonna õigust kahe kuu jooksul tagastamata jätmine kohtus vaidlustada. Kahekuuline kohustuslik ooteaeg hakkas tiksuma hetkest, mil vanim Scheelide perekonnast, 87aastane Kanada pensionär Doughearty Scheel oli otsuse teises maailma otsas kätte saanud.

Oktoobri alguses oli selgunud ka Riigi Kinnisvara ASi poolt välja kuulutatud konkursi võitja: spordiklubi KalevUnited. Konkursil osales ka teine pakkuja, ent tegemist oli KalevUnitediga teise nime all. KalevUnitedi üks juhtidest Priit Viilba ütles: ?See oli vajalik teatud riskide maandamiseks.?

Kui Doughearty Scheel või tema poeg John Scheel oleksid otsustanud asja kohtusse anda, astunuksid neile kohtus vastu nii linnavalitsuse, Riigi Kinnisvara kui tõenäoliselt ka mõjuka spordiklubi KalevUnitedi juristid. Isegi protsessi võidu korral oleksid Scheelid kaela saanud vähemalt aastakümnetepikkuse rendilepingu nn heausksete rentnikega.

Järelepärimistest Tallinna linnavalitsuse ametitest nähtus ühtlasi, et riik rahandusministeeriumi näol rikkus 1998. a seadust, kui staadioni maa riigi omandisse vormistas. Kuni tagastamise otsustamiseni ehk antud juhul 19. augustini 2002 poleks tohtinud maaga midagi ette võtta. Samuti poleks kuni Scheelide omandisuhte tuvastamiseni tohtinud maad Riigi Kinnisvara haldusesse anda.

Kunagine Tallinna omandireformiameti juhataja Vladimir Viies märkis, et staadionialuse maa tagastamine omanikule ei kujutanuks endast mingit ekstra sündmust. Tagastamisest keeldumiseks olnuks näiteks õigus, kui staadioni oleks riigi või üldsuse huvides aktiivselt tarvitatud, mis on pärast Lilleküla staadioni valmimist küsitav.

Nagu nähtub äriregistrist, kuuluvad spordiklubi KalevUnited juhatusse Viktor Levada ja Priit Vilba. Spordiajakirjanike andmetel moodustati klubi tänavu juulis. KalevUnited kujutab endast katusorganisatsiooni Kalevi korvapalliklubile, Maardu Levadia jalgalluritele ning Priit Vilba toetatavale hokile. KalevUnitedi aupresidendiks sai novembri alguses Edgar Savisaar.

Asjaosalised, kelle otsesemal või kaudsemal osavõtul Scheelide õigusi kahekuulisele ooteajale rikuti, ütlevad, et keegi on teinud ränga vea, aga omaks keegi seda ei võta.

Tallinna linnavalitsuse maa-ameti juhataja Ahto Eesmäe ütles, et küsima peaks Riigi Kinnisvarast. Riigi Kinnisvara ASi juhatuse esimees Enn Teimann väitis, et kuuleb Scheelide õigusest sellele maatükile esimest korda.

?Meile sellist infot (omaniku kohta ? toim.) ei edastatud,? nentis rendikonkursi võitja ehk KalevUnitedi üks juhtidest Priit Vilba.

Tema väitel ei ole rendilepingut Riigi Kinnisvaraga veel alla kirjutatud. Kokku on võimalik leppida tähtajatus rendilepingus. Ent Eesti jäähoki edendajat selline variant ei rahulda ning ta näeks meelsamini lepingus kasutusvaldust või hoonestusõigust. ?Teine variant, et Riigi Kinnisvara peaks ise investeerima,? märkis Vilba.

Pankur Klaus Scheel, kelle järeltulijad maad tagasi taotlesid, oli ennesõja-aegse Eesti üks rikkamaid inimesi. Maarjamäe enam kui 69 000ruutmeetrisest maatükist tagastati perekonnale 1993.-1994. aastal üle poole ehk osa, mis ei jää staadioni alla.

Teise poole ehk staadioni tagastamisest keelduti põhjusel, et Scheel oli 1938. a maamaksu maksnud ainult esimese ehk nüüdseks tagastatud maatüki eest.