• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Häid suusanõlvu leiab kogu Euroopast

    Veini õnnestumise eelduseks on viinamarjasort ja ka suusakuurordi headus sõltub ennekõike algmaterjalist ehk mäe profiilist. Mõlemale on ette seatud kindel tingimus, milleta pole võimalik saada tuntuks ja tunnustatuks.
    Tõenäoliselt ei saa meie Eesti Väike Munamägi iial nii külastatavaks, kui on seda näiteks kuulsad Austria suusamäed, mille nõlvad on mäesuusatamiseks lausa välja treitud. Ja seda nii paljudes variantides, et iga taseme jaoks, algajast kuni profini, leidub sobiv. Mäesuusatamisele ongi ju alus pandud seal kandis, täpsemini Austrias Albergi suusakeskuses Saint Antoni mäel.
    Baltic Toursi tootejuht Hele Lõhmus räägib, et 1901. aastal tuli kokku just Austria Saint Antoni mäe juures esimene kohalik suusaklubi ning pandi alus traditsioonidele, mis tänini elu ja tervise juures nii suusaradadel kui ka pärast suusatamist lõõgastamise hetkel, näiteks after-ski, mis tähendab pubis suusasaabastega pidutsemist hiliste õhtutundideni.
    Saint Anton on väärika suusaajalooga keskus. Siin toimus 1928. aastal esimene Arlbergi-Kandahari võidusõit, mis oli esimene mäesuusasõiduvõistlus. Ehk on Saint Antonist pärit sellised suusalegendid nagu Hannes Schneider ja Karl Schranz. Ja miks mitte, sest seal jagub suusalund hiliskevadeni välja. Märtsi keskpaigast mai alguseni, kui päike paistab soojemalt, ei muutu lumetingimused kehvemaks, räägib Hele Lõhmus.
    Tänaseks päevaks, mil seal on 101 aastat tegutsenud suusakuurort, on suusatajaid teenindamas juba 85 lifti ja suusaradu on välja ehitatud 262 kilomeetri jagu, lisaks 40 kilomeetrit murdmaaradu.
    Innsbrucki lähedal asuvat Saint Antonit teavad paljud suusasõbrad, aga võrdväärselt selle kõrvale on Austrial veel panna Schladmingi suusakeskus, mis on seni vähem tuntud. Schladming asub Salzburgi lähedal. Sealses keskuses on märgistatud suusaradu kokku 160 km ning kuurordis pakutakse ka muid talispordi harrastamise võimalusi. Sõbralik õhkkond ning traditsioonid on selle väikese linna omapära. Keskustes on 82 tõstukit ning lifti. Rajad on tehniliselt heas korras. ?On ka radu, mis on valgustatud kella 22ni, mis lisab spordile ka natuke romantikat,? tutvustab reisi vahendava firma Wris Reisibüroo juhatuse liige Aili Kägu. Kuurordis on valik radu nii algajatele kui ka kogemustega suusatajatele. Lõõgastust suusaväsimusest või vaheldust pakub sise-, väli- ja mullibasseinidega veekeskus, kus on ka Türgi ja Soome saun ning veemassaaþ.
    Schladmingis on huvilistele suur liuväli ja 1900 m kõrgusel mäetipus asub internetikohvik.
    Courmayeur asub Itaalia Mont Blanci jalamil. Viimastel aastatel on tema kuulsus kiiresti kasvanud. Pikim liug sealsetel nõlvadel tuleb kaheksa kilomeetrit. Kokku on seal ca 90 kilomeetri jagu suusaradu, millest on musti neli, punaseid kaksteist, siniseid kaheksa. Mäepiletiga saab suusatada märgistamata rada mööda La Thuile suusakeskusesse, kõrvalisi radu mööda võivad viia instruktorid Courmayeurist ka Prantsusmaa poolele Chamonix?sse.
    Les2Alpes on Prantsusmaa tuntumaid ja mainekamaid suusatamise piirkondi. Sealsete mägede nõlvad on vaheldusrikkad. Kõrgeimad rajad algavad 3000 meetri kõrguselt, pikim laskumine on 12 km. Suusaradu on kokku 200 kilomeetri jagu, nendest musti ja punaseid on kokku 11, siniseid 31 ja rohelisi 17.
    Espace Killy on Les2Alpes? suusakuurort, mis koosneb kahest suusakeskusest: Val d?Iserest, mis on 1850 meetri kõrgusel, ja Super Tignes?st, mis asub 2100 meetri kõrgusel. Imekauni loodusega ümbritsetud kuurordis on võimalik ennast tõeliselt proovile panna. Mõlemad suusakeskused on hinnatud off piste?idel ehk märgistamata radadel sõitjate seas.
    Val d?Isere sobib raskusastmelt rohkem kogenud suusatajatele, räägib Hele Lõhmus. Kokku on seal 300 kilomeetrit laskumisradu. Nendel radadel viidi läbi Alberville? olümpiamängude slaalomietapid ning aastal 2007 kandideerib Val d?Isere sama ala maailmameistrivõistluste korraldajaks. See kuurort tegutseb aasta ringi, sest kaks liustikku võimaldavad suusatamist ka suvel.
    ?See on suurepärane koht talvepuhkuse veetmiseks, sest seal on alati palju lund ning valitseb ideaalne õhutemperatuur,? täiendab Aili Kägu Wris Toursist. See on väga erinevate mäenõlvadega suusakeskus ning pakub mäesuusatamise harrastajatele väga mitmesuguseid laskumisvõimalusi. Kuurort asub orus kahe mäe vahel ning silmale avaneb ilus panoraam.
    Val d?Iseres üritatakse viibimist võimalikult mugavamaks teha ? majutamine täpselt nõlvadel, astud majakesest välja, paned suusad jalga ja oledki rajal. Küla on ehitatud arhailises stiilis, selle 300aastane ajalugu avaldab oma mõju kuurordile. Väiksed hubased Prantsuse kohvikud, veinikeldrid, elegantsed baarid hotellides pakuvad midagi igale maitsele.
    Iga viie minuti tagant sõidab tasuta buss Espace Killy suusakuurordi teise keskuse Super Tigenes? juurde. Super Tignes?l on pakkuda kaheksa musta, 16 punast, 40 sinist ja üks roheline rada. Kõrgeim laskumine algab 3456 meetri kõrguselt ning pikim laskumine on 5,5 km. Tignes on mõeldud end mäesuusatamises juba üsna kindlalt tundvatele suusasõpradele. Siin on tegevust ka lumelauduritel, avatud on lumepark.
    Zermatt asub Zürichist 250 kilomeetri kaugusel.
    Zermatt kuulub maailma tippsuusakuurortide hulka: maalilised pildid Matterhornilt, kohalike poolt garanteeritud lumi terve mäe ja aasta ulatuses. Liustikurajad on ühendatud liftidega Itaalia suusakuurortide Cervinia ja Valtournenchega.
    Nüüd on võimalik proovida ühe mäe piletiga mõlema riigi kuurorte. Zermatti tugev külg rahuarmastajatele on tema eemalolek kisast ja kärast. See on väike omaette tegutsev armas talvine turismilinnake.
    Tänavatel sõidavad kõrvuti elektrirongidega hobuvankrid. Autotransporti kasutatakse sealsetel mägistel ja kitsastel teedel vähe.
    Suusakuurordis töötab 41 lifti, seal on 90 suusarada, millest on 20 sinist, 40 punast ja 30 musta. Radade kogupikkus ulatub 245 kilomeetrini, siia lisaks veel 10 kilomeetri jagu murdmaaradu ja oma laskumiskohad lumelauduritele.
    Poola pakub Tatra mägedes asuvat Zakopane suusakuurorti, mis on võrreldes eelnevalt kirjeldatutega suhteliselt odav. ?Seal on suurepärased suusatamise võimalused, palju tõstukeid ning laskumisradu,? kinnitab Aili Kägu.
    Zakopane linn võlub juba iseenesest turiste hubase atmosfääriga. Puhkuse täiendamiseks on palju restorane, baare, kohvikuid.
    Majutamine on kas hotellidesse või majakestes nagu teistes Euroopa suusakuurortides.
    Trysil on Norra suurim suusakeskus. Nii suusaliftid kui ka majutussüsteem on tohutu mahutavusega. Ruumi on kõigile. Enamik hütte ja majasid asub kohe radade lähedal. See teeb elu palju mõnusamaks, vähemalt siis, kui sa ei armasta kasutada suusapiirkonda jõudmiseks külma autot.
    Ka nõlvade valik on tohutu ja kui tekib soov väikseks murdmaaretkeks või off-piste lumelauasõiduks, on lumised lagendikud ja mäenõlvad olemas. Pikim laskumine on 5,4 kilomeetrit ja kõrgeim laskumine 685 meetrit.
    Rohelisi suusaradu on seal 21, siniseid 17, punaseid 15 ja musti 21. Ja kõiki neid radu on teenindamas 26 lifti. Keskus on mõeldud ka murdmaasuusatajatele, radu on 90 km jagu. Lastele on oma suusa- ja trolliklubi.
    Åreskutani mäenõlvad on Põhjamaade parimad, lähimad konkurendid leiab alles Alpidest.
    Esimesed suusarajad aeti Åreskutani tundraväljadele 100 aastat tagasi. Sealtpeale on Åre kujunenud Põhjamaade suurimaks terviklikuks suusapiirkonnaks.
    Piirkonna kõige idapoolsem küla on Åre Björnen, läänepoolseim Duved ning nende vahele mahub viis tundratippu, millest kõrgeim ulatub 1420 meetrini. Åre külad on väikesed ja mõnusad, igaüks isesugune, kirjutab Estraveli ajakiri Estraveller.
    Külastajate käsutuses on 44 lifti ja 90 kilomeetrit hooldatavaid suusaradu. Pikimal laskumisnõlval on pikkust 6 kilomeetrit, suurim kõrguste vahe 890 meetrit. Sealne kõrgeim laskumine on 890 meetrit, kõige pikem rada aga 6,5 kilomeetrit. Rohelisi radu on 10, siniseid 39, punaseid 39 ja musti 5.
    Åreskutani piirkonnas võib laskumist alustada lugematutest kohtadest, giid viib parimatele paikadele. Kui aga siinsed nõlvad pole piisavalt rasked, võib lennata helikopteriga Snasahögarna tundrate tippu.
    Lumelaudurite eest hoolitsetakse Åres eriti ? igal aastal ehitatakse erineva raskusastmega lumelauaparke, mis erinevate atraktsioonidega. Tegefjällenis asub aga oskusi üsnagi proovilepanev lumekrossirada.
    Suurt tähelepanu pööratakse ka lastele. Åres on viis toredat lastetsooni, rohkesti kergeid laskumisnõlvu ja palju tegevust, seda ka neile, kel suuski või lumelauda kaasas pole: kelgukarussell, kaevandusküla, saab ehitada lumekoopaid või püherdada hangedes. Åre on otsekui talvise Rootsi suurim lõbustuspark.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Enefiti börsikell kuulutab Eesti väikeaktsionäri triumfi
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Erootikapood loobus börsiplaanidest Omanik: me ei sobitu oma harimata juhatusega börsile
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Kriis ajas töötu Siiri Sisaski seenele: müüsin kontserditel salateid ja moose
Vabakutseline muusik ja laulja Siiri Sisask rääkis Äripäeva raadiosaates "Edukad naised", kuidas hakkas koroona-ajal talveks raha koguma hoidiseid müües.
Vabakutseline muusik ja laulja Siiri Sisask rääkis Äripäeva raadiosaates "Edukad naised", kuidas hakkas koroona-ajal talveks raha koguma hoidiseid müües.
A. Le Coqi juht: riik ei tule mulle ütlema, mida ma pean sööma ja mida mitte
Kui Arenguseire Keskuse raportit kajastavas artiklis kirjeldati võimalust tuua päevakorda rahvatervise maks, mis tähendab maksu suhkru- ja rasvasisalduse eest, siis joogitööstuse A. Le Coq tegevjuht Tarmo Noop peab valeks toiduainete klassifitseerimist headeks või halbadeks.
Kui Arenguseire Keskuse raportit kajastavas artiklis kirjeldati võimalust tuua päevakorda rahvatervise maks, mis tähendab maksu suhkru- ja rasvasisalduse eest, siis joogitööstuse A. Le Coq tegevjuht Tarmo Noop peab valeks toiduainete klassifitseerimist headeks või halbadeks.