Autoreisi mugavus sõltub ettevalmistusest

Esimese sammuna peaks valima sobiliku sõiduki. Kui on eesmärk mahutada autosse võimalikult palju inimesi, siis ei tohiks kõrvaliseks jätta ka sõitjate, eriti juhi, mugavusvarustuse olemasolu, sest autojuhi sõidutujust tuleneb ka seltskonna meeleolu Tihiti jääb valik pidama mahtuniversaali juures, mille pagasi- ja taga istujate ruum on keskmisest sõiduautost suurem. Kindlad liidrid on USA kõigi mugavustega reisibussid, millel pehmed piloodiistmed ja televiisor. USA reisibusside levinud probleemiks on väsinud mootorid ja sellest tulenevad sagedased rikked. Mitme autoga reisile asudes saab karavani kaasata ka sõiduautosid, kuid siis tuleks ühest autost teha n-ö tehnilise abi sõiduk, kuhu mahutatakse suur osa pagasist.

Esimene hädavajalik paber enne sõidule minekut on roheline kaart, mis tuleb vormistada sõiduki omaniku nimele või siis notariaalselt kinnitatud sõiduki kasutajale. Rohelise kaardi saab teha kindlustus-ja turismifirmades ning reisisadamas, kõige mõttekam on selle vormistamine kindlustusfirmas koos tavalise kindlustusega. Roheline kaart on võrreldav Eesti sundkindlustusega, mille alusel hüvitatakse liikluses tekkinud kahju. Välismaale sõidul kinnitab volituse oma allkirjaga notar, kahe inimese kokkuleppel koostatud volitust piiri taga ei arvestata. Tavalise volitusega ei tohiks Eesti piiristki üle pääseda.

Kui on teada välisreisiks kasutatav sõiduk, tuleb arvestada selle iseärasustega. Kindlasti on soovitatav läbida tehnohooldus, teha kõik kunagi edasi lükatud remondid, vahetada kulunud rehvid korralike vastu ning selgitada mootori diagnostikas sõiduki nõrgad kohad. Pärast hooldust tuleks varuda paari tõsiseltvõetava mehhaaniku telefoninumbrid, et lahendada operatiivselt autoga tekkivaid probleeme. Peale reisikraami peaks pagasiruumis jätma nurga tööriistadele. Välismaised remonditöökojad on hinnatasemelt kindlasti kallimad ja vajavad töö täitmiseks aega. Alati on rahakatele autoga reisijatele kogu Euroopat hõlmavad autoabikeskused, mille käsutuses hulk tehnoabiautosid. Hind on kallis, kuid probleemidele leitakse ka kiiresti lahendus. Eestis saab taoliste autoabide kohta infot Autoklubist, mis asub aadressil www.autoclub.ee.

Sõit talveperioodil eeldab hoopis teistsuguse iseloomuga ettevalmistust kui reis mõnel muul aastaajal. Sõites kohta, kus auto ei paista hangede vahelt välja, tuleks kindlasti valida autole korralikud naastrehvid. Lamell ei ole tavaliselt parim valik, sest rehvid ei saa olla kvaliteetsed erinevates tingimustes ? nii talvel kui ka suvel sõitmiseks. Kindel nael kummikihil hoiab auto ka kõige hullema jää puhul stabiilsena. Kummi valimisel usaldage spetsialiste, kes müüvad rohkem kui üht kummisorti ? neil on veidi objektiivsem hinnang kui konkreetse rehvisordi importijal.

Eestis levinud diisliküte ei sisalda üldjuhul kütuselisandit, mis laseks mootoril tõrgeteta töötada ka karmis pakases. Omast käest on näide, kuidas diiselmootoriga autoga Lapimaale suusatama minnes ei peetud lisandit vajalikuks. Umbes 700 kilomeetri kaugusel Helsingist, kui väljas oli temperatuur langenud 38 miinuskraadini, langes ka auto kiirus ja kadus jõud. Külmaga muutub diislikütus paksuks ega tee enam mootoris vajalikku tööd. Bensiinimootoritega autodel seda probleemi õnneks ei ole, nendel on probleemiks ainult piiritagune kütuse kõrge hind.

Käreda pakasega on teiseks probleemiks auto õigel ajal käivitamine, sest isegi soe, kõrgetel pööretel töötav mootor hakkab ligi neljakümnekraadise pakase juures jahtuma. Diiselautodele paigaldatakse kütteplokke, mis vooluvõrku ühendatuna hoiavad auto soojas. Plokkide hinnaklass on tuhande krooni kandis. Kallim, kuid efektiivsem versioon oleks puldiga eelsoojendi.

Lumist retke planeerides on hädavajalikud ka labidas ja köis kinnijäänud auto vabastamiseks.

Kui on teada sihtpunkt, kuhu tahetakse jõuda, tuleks teha selgeks teele jäävad asulad, majutus- ja söögikohad ja bensiinijaamad. Kõige parem on muretseda digitaalne atlas ning see sülearvutiga reisile kaasa võtta. Programmeeritud atlas aitab lisaks sihtpunktide leidmisele arvutada teekonna pikkust jms.

Autor: Lauri Levo