Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Majanduskasv püsib miraazhina
?Väga tubli tulemus, me ei julgenud nii palju loota,? ütles Ühispanga turuanalüüsi divisjoni direktor Sven Kunsing eile hommikul avaldatud 7-protsendilise majanduskasvu kohta III kvartalis. ?Et see aga väga jätkusuutlik oleks, seda ma ei usu.? Päev varem tõstis Ühispank esialgset hinnangut Eesti III kvartali majanduskasvule 4,8 protsendilt 5,2 protsendile.
Eesti Panga asepresident Märten Ross võrdles majandussituatsiooni miraazhiga, tema sõnul praegustega sarnanevad ekspordi kasvu ootused ei täitunud.
?Mingit maailmamajanduse taastumist järgmisel aastal ei tule,? ütles Eesti Panga president Vahur Kraft. ?Kui tasakaalustumist ei toimu, ei välista me meetmeid. Meie sammude arsenal on pikk, kuid ma ei taha neid siinkohal välja tuua.?
Eesti Panga prognooside kohaselt ületab tarbimise kasv tänavu esmakordselt SKP kasvu. Tarbimine kasvab 2002. aastal 6,8% ja SKP 5,3%. Laenukasvu kiirus on mõnevõrra taltunud, samas suureneb vahe eraisikute hoiuste mahu ja võlakoormuse vahel. Ross selgitas, et siseturule tootvad ettevõtted kohandusid kommertspankade karmistunud laenutingimustega. Eraisikud laenavad endise hooga edasi.
Reaalsektori võlakoormuse kasv langes Eesti Panga andmetel oktoobris 25,7 protsendini, samas kodumajapidamiste laenude ja liisingute jäägi aastakasv küündis 47,5 protsendini.
Ross märkis, et ekspordipotentsiaal on III kvartalis natuke tugevnenud, kuid välistasakaal püsib haprana. ?Kui siseturule tootvad ettevõtted on optimistlikud, siis välisturule tootvad ettevõtted on vähem optimistlikud.?
Avatud sektor jätkas töökohtade vähendamist ja tööjõu tootlikkuse kasv tõusis, suletud sektoris kasvas silmnähtavalt vaid töökohtade arv. Et tootjahinnaindeksis oli märgata deflatsioonitrende, võib oletada, et tootmisettevõtted müüvad püsikulude osalisekski katmiseks alla omahinna.
Tööhõivet tervikuna hoidis tasakaalus kinnisvara-, äriteenindus- ja kaubandussektorisse palgatute arvu kasv. Kaubanduse läbimüük suurenes tänu pankade väljastatud krediitkaartidele, ostukettide omavahelisest võitlusest kantud allahindlustele ning inimeste kasvanud sissetulekutele.
Kui kütus ja toidukaup välja arvata, siis survet tarbijahindadele erinevalt eurotsooni riikidest Eestis märgata ei olnud. Ent kui majanduse kasv aeglustub, tekivad Rossi sõnul uut tüüpi surved, mis sunnivad ettevõtjaid senise 10-protsendilise palgakasvu säilitamiseks alustama koondamistega.
Seesam kindlustuse pensionifondi juht Henri Kaar ütles, et majanduskasv sõltub väliskaubanduse mahust ja suunast. Seesam kasutab majanduse hindamisel koostööpartnerite Hansapanga ja eurotsooni investeeriva AB Nambro makroanalüütikute prognoose.
Kaar märkis, et majanduskasv säiliks eksportides suurtele arenevatele turgudele, samas pole kas nõudlust, maksevõimet või Hiina turule sobivaid tooteid. Eksportides peamiselt Euroopa Liitu, ei saa Eesti majanduskasv lähiaastatel kujuneda eurotsooni majanduskasvust mitmeid kordi kõrgemaks, kuna arenenud turul puudub nõudlus.
?Kui turgude nõudlus oleks suurem, tagaks see Eestile majanduskasvu. Samas on kogu maailmas suured turud väga kehvas seisus,? märkis Kaar Euroopa Liidu, Ameerika Ühendriikide ja Venemaa kohta. ?Eks Hiina areneb ja neil on endal odav tööjõud. Sinna tasub viia kõrge lisandväärtusega toodangut, nagu näiteks elektroonika. Praegu midagi sellist Eestist suurt eksportida ei ole,? ütles Kaar.
Enamik Äripäeva küsitletud ettevõtteist, teiste hulgas Skanska EMV ja Austria Tabak Eesti, tõdesid väga häid kolmanda kvartali majandustulemusi.
AS Skanska EMV finantsdirektor Marko Kaha nimetas III kvartali majandusnumbreid ajaloolisteks. ?Tänavune kolmas kvartal oli meie jaoks üle aegade parim,? lausus ta. ?Ja tean ka, et teiste ehitusfirmade numbrid pole pahad.? Samas luges Kaha ehitust pigem objektidest ja eelmiste aastate majandusseisudest kui hetke majanduskasvust sõltuvaks.
Ajaloolist kasvunumbrit keeldus Kaha kontserni poliitikale viidates siiski nimetamast. ?Oleme küll kontserni väga väike osa, aga siiski saan ma iseloomustada ainult seda, kas läks hästi või väga hästi,? lausus ta.
Ehitusvaldkonna kasvu tõdes ka AS E-Betoonelement müügi- ja marketingidirektori Liivo Leismann, väites siiski, et tänavu kolmandas kvartalis anti ehitusettevõtteis ka puhkust. ?Võrreldes aastatega 2000 ja 2001 oli ehituses suvi rahulikum,? rääkis ta. ?Alates arhitektidest kuni ehitajateni välja lubati inimesi suvel ka puhkusele, mida varasematel aastatel ei tehtud.? Ehitajate puhkusevõimalus kajastus E-Betoonelemendi kolmanda kvartali tulemustes umbes 2,5-protsendise vähenemisena mullusega võrreldes.
Suuresti kolmandas kvartali kasvu alusel ennustab 30-31protsendilist aastakasvu laiatarbeliimide ja ehitussegude müügiga tegelev Henkel Balti OÜ. ?Eriti head oli teine ja kolmas kvartal just ehitussegude poole pealt, kus aastane kasv ulatub isegi üle 50%,? ütles nii Eestis, Lätis kui Leedus tooteid müüva firma müügidirektor Oliver Puhmas. Tagasihoidlikum, 7-protsendiline, on Henkel Balti kasv laiatarbeliimide müügi poolel, mis vähendab ka keskmist kasvunumbrit.
Kolmanda kvartali kasvunumbrit Puhmas eraldi välja ei toonud, küll tõdes ta, et see on oluliselt suurem kui ehitus-ja remondituruga koos vähenev neljanda kvartali number.
Mullusest paremat kvartalitulemust näitas ka Austria Tabak Eesti OÜ. Firma peadirektori Urmas Silmani sõnul põhjustas III kvartali tulemuste 10protsendilise kasvu eelkõige soe suvi. ?Soojal ajal korraldatakse näiteks rohkem pidusid, viibitakse terrassidel, juuakse õlut ja ka suitsetatakse,? sõnas ta.
Äripäeva küsitletud ettevõtjaist ainsana tõdes mullusest tunduvalt kehvemat kolmandat kvartalit villaseid kampsuneid tootva AS Apleks Tekstiil juhatatuse esimees Boris Grigorjev. Tema sõnul olid III kvartali müügitulemused USAs toimunud terrorirünnaku tõttu 22% mullusest väiksemad. ?Sellist vähenemist oli ette teada, ameeriklased kartsid kruiisidele tulla,? rääkis Grigorjev. ?Mul on otseleping kruiisikorraldajaga.?
Samas näeb Grigorjev neljandas kvartalis müügimahu 200-protsendilist kasvu. ?Esiteks hakkavad ameeriklased reisimishirmust üle saama ja teiseks läks Eestis ootamatult vara külmaks,? lausus ta.