Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti Ametiühingute Keskliidu taotlused

    Alustatud töökatkestuste, miitingute ja muude aktsioonidega taotleb EAKL kahte põhilist eesmärki. Esiteks töötajate maksukoormuse kergendamist maksuvaba tulu määra tõstmise kaudu ning teiseks tegusat riiklikku tööturupoliitikat, sh suuremat tähelepanu aktiivsetele tööhõivemeetmetele.
    Rahvusvaheline Tööorganisatsioon uuris keskmise tööstustöötaja maksukoormust eri riikides 1998. a. Eestlane maksis oma palgast tulumaksuks 21,8%, mis on uuringu andmetel praktiliselt samal tasemel nagu Soomes ja Belgias (22%), jääb alla vaid Taanile (34%) ning ületab tunduvalt seda näitajat Saksamaal ja USAs (mõlemas 17%), Suurbritannias (15%), Prantsusmaal (10%) jm. Kolmepoolselt on riik, ametiühingud ja tööandjad kokku leppinud, et alampalk peaks olema tulumaksuvaba ning selle põhimõtte ellurakendamist EAKL taotlebki.
    Maksuvaba tulu määra tõstmisest võidavad eelkõige inimesed, kelle sissetulek jääb allapoole keskmisest palgast ? st kaks kolmandikku kõigist töötajatest. Nende sissetulekute kasv suurendab kohe ka siseturu maksujõulist nõudlust, mis mõjutab positiivselt majanduse arengut.
    Maksuvaba tulu määra tõstmine 400 krooni võrra tähendab riigieelarvele kuni 550 mln krooni suurust koormust, võttes arvesse nii selle tagajärjel suurenevat tarbimismaksude laekumist kui ka kõrgemat alampalka. Mäletatavasti tekitas ettevõtete tulumaksust vabastamine paar aastat tagasi eelarves kaks korda suurema augu.
    2003. a riigieelarves kavandab valitsus tööturupoliitika kulude kärpimist 12,1% võrra, samas kui eelarve maht kasvab 15,9%. Töötu abiraha tõstmine vähemalt 700 kroonini lepiti kokku tänavu jaanuaris. See ei nõua lisaraha, sest väheneb vajadus toimetulekutoetuste järele.
    Aktiivne tööhõivepoliitika on eriti oluline just struktuurse tööpuuduse korral. Kahjuks pole Eesti seni seda võimalust majanduse arengu kiirendamiseks peaaegu kasutanud.
    Lühinägelik on lasta end uinutada mõningasest töötute arvu vähenemisest viimasel poolaastal. Mitmed suurettevõtted on juba alustanud massilisi koondamisi või teatanud, et need viiakse läbi 2003. a esimestel kuudel. Pealegi on enamik varem töötute hulka kuulunutest tänaseks muutunud mitteaktiivseteks ning hõivatute arv on suurenenud üsna vähe.
    Mullu tootis iga hõivatu keskmiselt 165 000 krooni eest väärtust, samas oli Eestis hõivatuid 40 000 vähem kui 1997. aastal. On lihtne välja arvutada, kui palju rahvuslikku rikkust meil kõrge tööpuuduse tõttu loomata jääb.
    Samuti on selge, et suurema hõivatute arvu korral laekuksid riigieelarvesse tulu- ja käibemaksuna täiendavalt sajad miljonid kroonid. Just seetõttu on iga normaalne riik eluliselt huvitatud, et tööga hõivatute arv kasvaks. Teisalt, mida rohkem on palgasaajaid, seda vähem tuleb kulutada toetuste maksmiseks. Ja kindlasti taotleb EAKL seda, et Eesti ei muutuks abirahadest elavaks ühiskonnaks.
    Autor: Harri Taliga
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Aasia turud rallisid, kui investorid kaalusid Hiina protestide mõju
Ülemaailmsete aktsiate indeksi tõusu juhtis Hiina aktsiate ralli, kuna koroonapiirangute vastu lahvatanud üleriigilised rahutused leevenesid.
Ülemaailmsete aktsiate indeksi tõusu juhtis Hiina aktsiate ralli, kuna koroonapiirangute vastu lahvatanud üleriigilised rahutused leevenesid.
Allan Jaakus: Letipea ei ole juhus ega pomm, tark ostab sinna krundi
Kaasaegse tuumajaama rajamise ümber tekkinud hirmud vajavad kummutamist, kirjutab rohelise energialahenduse poolehoidja Allan Jaakus.
Kaasaegse tuumajaama rajamise ümber tekkinud hirmud vajavad kummutamist, kirjutab rohelise energialahenduse poolehoidja Allan Jaakus.
Keskpankurid rääkisid USA aktsiaturgu allapoole
Intressimäärade edasisele tõstmisele viitavad Ühendriikide keskpankurite kommentaarid tekitasid USA aktsiaturgudel taas langusmeeleolu.
Intressimäärade edasisele tõstmisele viitavad Ühendriikide keskpankurite kommentaarid tekitasid USA aktsiaturgudel taas langusmeeleolu.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Tallinkist läinud finantsjuht: oli sobilik hetk edasi liikuda
"Finantsdirektori positsioonil Tallinkis olin tõesti vaid kaks aastat, kuid minu lahkumise hetkeks oli selge, et kõige sügavam koroonakriisi põhi on ettevõttel seljataha jäetud ning edasised trendid liiguvad õiges suunas," ütles Tallinkist kinnisvaraarendusfirmasse Liven läinud finantsjuht Joonas Joost.
"Finantsdirektori positsioonil Tallinkis olin tõesti vaid kaks aastat, kuid minu lahkumise hetkeks oli selge, et kõige sügavam koroonakriisi põhi on ettevõttel seljataha jäetud ning edasised trendid liiguvad õiges suunas," ütles Tallinkist kinnisvaraarendusfirmasse Liven läinud finantsjuht Joonas Joost.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Rootsi suhtekorraldaja ostis osaluse Andreas Kaju ja Ott Lumi büroos
Stockholmi peakorteriga suhtekorraldusfirma Rud Pedersen Group omandas osaluse Andreas Kajule ja Ott Lumile kuuluvas Meta Advisory Groupis.
Stockholmi peakorteriga suhtekorraldusfirma Rud Pedersen Group omandas osaluse Andreas Kajule ja Ott Lumile kuuluvas Meta Advisory Groupis.

Olulisemad lood

Puutööstus Kehras võitleb ellujäämise nimel Võlgades firmad jõuavad järjest pankrotihalduri kätte
Järjest rohkem võlgades ettevõtteid lasevad uksest sisse pankrotihalduri ja seisavad otsuse ees, mis saab firmast edasi. Teiste seas võitleb praegu ellujäämise nimel puidutööstus Kehras.
Järjest rohkem võlgades ettevõtteid lasevad uksest sisse pankrotihalduri ja seisavad otsuse ees, mis saab firmast edasi. Teiste seas võitleb praegu ellujäämise nimel puidutööstus Kehras.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.