Eesti Ametiühingute Keskliidu taotlused

Alustatud töökatkestuste, miitingute ja muude aktsioonidega taotleb EAKL kahte põhilist eesmärki. Esiteks töötajate maksukoormuse kergendamist maksuvaba tulu määra tõstmise kaudu ning teiseks tegusat riiklikku tööturupoliitikat, sh suuremat tähelepanu aktiivsetele tööhõivemeetmetele.

Rahvusvaheline Tööorganisatsioon uuris keskmise tööstustöötaja maksukoormust eri riikides 1998. a. Eestlane maksis oma palgast tulumaksuks 21,8%, mis on uuringu andmetel praktiliselt samal tasemel nagu Soomes ja Belgias (22%), jääb alla vaid Taanile (34%) ning ületab tunduvalt seda näitajat Saksamaal ja USAs (mõlemas 17%), Suurbritannias (15%), Prantsusmaal (10%) jm. Kolmepoolselt on riik, ametiühingud ja tööandjad kokku leppinud, et alampalk peaks olema tulumaksuvaba ning selle põhimõtte ellurakendamist EAKL taotlebki.

Maksuvaba tulu määra tõstmisest võidavad eelkõige inimesed, kelle sissetulek jääb allapoole keskmisest palgast ? st kaks kolmandikku kõigist töötajatest. Nende sissetulekute kasv suurendab kohe ka siseturu maksujõulist nõudlust, mis mõjutab positiivselt majanduse arengut.

Maksuvaba tulu määra tõstmine 400 krooni võrra tähendab riigieelarvele kuni 550 mln krooni suurust koormust, võttes arvesse nii selle tagajärjel suurenevat tarbimismaksude laekumist kui ka kõrgemat alampalka. Mäletatavasti tekitas ettevõtete tulumaksust vabastamine paar aastat tagasi eelarves kaks korda suurema augu.

2003. a riigieelarves kavandab valitsus tööturupoliitika kulude kärpimist 12,1% võrra, samas kui eelarve maht kasvab 15,9%. Töötu abiraha tõstmine vähemalt 700 kroonini lepiti kokku tänavu jaanuaris. See ei nõua lisaraha, sest väheneb vajadus toimetulekutoetuste järele.

Aktiivne tööhõivepoliitika on eriti oluline just struktuurse tööpuuduse korral. Kahjuks pole Eesti seni seda võimalust majanduse arengu kiirendamiseks peaaegu kasutanud.

Lühinägelik on lasta end uinutada mõningasest töötute arvu vähenemisest viimasel poolaastal. Mitmed suurettevõtted on juba alustanud massilisi koondamisi või teatanud, et need viiakse läbi 2003. a esimestel kuudel. Pealegi on enamik varem töötute hulka kuulunutest tänaseks muutunud mitteaktiivseteks ning hõivatute arv on suurenenud üsna vähe.

Mullu tootis iga hõivatu keskmiselt 165 000 krooni eest väärtust, samas oli Eestis hõivatuid 40 000 vähem kui 1997. aastal. On lihtne välja arvutada, kui palju rahvuslikku rikkust meil kõrge tööpuuduse tõttu loomata jääb.

Samuti on selge, et suurema hõivatute arvu korral laekuksid riigieelarvesse tulu- ja käibemaksuna täiendavalt sajad miljonid kroonid. Just seetõttu on iga normaalne riik eluliselt huvitatud, et tööga hõivatute arv kasvaks. Teisalt, mida rohkem on palgasaajaid, seda vähem tuleb kulutada toetuste maksmiseks. Ja kindlasti taotleb EAKL seda, et Eesti ei muutuks abirahadest elavaks ühiskonnaks.

Autor: Harri Taliga