GPRS sobib nii IT-mehele kui talumehele

GPRS ei ole mull nagu WAP, vaid reaalselt toimiv kasulik lahendus nii IT-huvilisele kui talumehele. Mis on GPRSist kasu?

Kasutage mobiilset andmesidet pakkuva GPRSi kaudu internetti siis, kui teil on süle- või pihuarvuti, olete liikuv ning soovite kõikjal lugeda e-posti või pääseda internetti. Samuti, kui soovite ühenduda võrku kohas, kus puudub püsiühendus, WiFi või sissehelistamisteenus, kuid on GSMi leviala.

GPRSi ühenduse kiirus on sarnane tavamodemi kiirusega, st 26?53 kilobitti (kbit) sekundis. Võrdluseks, analoogmodemi kiirus on 33?50 kbit/s. GPRS-sides on andmete allalaadimine kiirem kui üleslaadimine ja andmeedastuskiirus sõltub andmeside või kõneteenuse kasutajate arvust masti levipiirkonnas. GPRS pole mobiilimasti jaoks eriti prioriteetne teenus ja talle eraldatakse kõneinfo edastamisest üle jääv andmemaht. Reaalne kiirus, keskmiselt 24?36 kbit/s, on piisav e-postiga tegelemiseks, suurepärane suhtlustarkvara (MSN Messenger jms) kasutamiseks ning rahuldav veebis surfamiseks, kui fotode näitamine on välja lülitatud. EMT-l on andmemahu optimeerimiseks tasuta teenus Veebifilter, mis vähendab allalaaditavate fotode suurust. Üle GPRSi multimeediat kuulata on ebamugav ja aeglane, videopildist rääkimata.

BTga ühendumisel võib mõningate telefonide või kaartide puhul esineda probleeme, kus seadmed ei taha üksteist alati üles leida ? seetõttu oleks hea osta kaup poest, kust saate ostetud kraami vajaduse korral ümber vahetada.

Sülearvutitel on infrapunasilm (IrDA-port) enamjaolt olemas, lauaarvutile tuleb üldjuhul see eraldi juurde osta. Enamasti on IrDA-port olemas ka kõigil pihuarvutitel, seega on IrDA odavaim võimalus mobiiltelefoni ja PDA ühendamiseks.

Kui ühendus on olemas ja aktiveeritud, tuleb infrapunasilmad asetada vastamisi teineteisest kuni 30 cm kaugusele. Windows XP tunnetab telefoni lähedust ja konfigureerib end automaatselt, vanemate operatsioonisüsteemide puhul on vaja veidi konfigureerimist. IrDA vajab otsenähtavust ning seega tuleb arvestada, et kui midagi satub kahe silma vahele, katkeb ühendus automaatselt.

Ise kasutan süle- ja pihuarvuti ning telefoni ühendamiseks peamiselt just infrapunasilma ning olles selle kord tööle saanud, toimib ühendus probleemideta.

Arvutile COM- või USB-porti ühendatav kaabel on telefoni ja arvuti vahel stabiilseim ühendusviis. Kõigile telefonidele pole data-kaablit võimalik ühendadagi, kui aga ühenduse võimalus on olemas, puudub kaabel enamjaolt telefonide standardvarustusest.

Kaablit on mugav kasutada ühistranspordis (pole vaja antenniga BT-kaarti või otsenähtavust). COM-data-kaabel on sobilik ka moraalselt vananenud (süle)arvutitele e-posti lugemiseks. Ühenduse loomise juhendi leiate kõrvalloost.

GPRSi suurim puudus on see, et sarnaselt modemiühendusega ei ole ka GPRS-sideseanssi pidavale telefonile võimalik teha kõnesid ? helistaja saab vastuseks tavalise teate, et telefon on levist väljas.

Miinuseks on ka see, et ühendus kipub aeg-ajalt maha kukkuma ning andmepaketid kaotsi minema (eriti liikuvates sõidukites andmesideseanssi pidades). Andmeside kasutab telefoni aku energiat umbes sama palju kui kõnelemine ? seega tuleb akut küllaltki tihti laadida.

E-posti kliendi häälestamisel pidage silmas seda, et väljuvate kirjade server oleks EMT puhul gprsmail.emt.ee ning RLE teenuseid kasutades mail.uninet.ee.

Pange telefon ja arvuti omavahel n-ö rääkima, installeerides vajalikud draiverid.

Helistage oma mobiilsideoperaatori tasuta kliendiinfosse ja kontrollige, kas GPRS-ühendus on operaatori poolt aktiveeritud. Tekitage telefonis GPRS-profiil. Täpset konfiguratsiooni soovitan küsida operaatori infotelefonilt või vaadata tema kodulehelt.

Installeerige oma arvutisse Dial-Up Networking, modemiks määrake telefon (näiteks Siemens S45 Infrared modem).

Dial-up-telefoninumber oleneb telefoni tootjast ning operaatorist. Siinkohal on taas abi operaatori infotelefonist või kodulehest.

Seadistage arvuti dial-up-ühenduse kadumisel seda automaatselt taastama (valige kasutatav ühendus -> Properties -> Options -> tehke linnuke kasti Redial if line is dropped).

Ärge unustage turvalisust. Eriti hea oleks paigaldada arvutisse tulemüür-programm või kasutada Windows XP tulemüüri (Properties -> Advanced -> tehke linnuke kasti Protect my computer?).

Kui olete saanud lauaarvutisse stabiilselt toimiva ühenduse, saab seda hoolimata ühenduse aeglusest teistelegi jagada. Ühendust on võimalik kohtvõrku jagada näiteks Windowsi Network Sharinguga, kuid eriti moodne oleks jagada võrku Bluetoothiga näiteks korterinaabrile või ühendada oma lauaarvuti külge umbes 4000 krooni maksev WiFi saatja ning tekitada avalik elektronposti lugemise leviala.

Autor: Siim Lepisk