Väikefirma võib veebis saada suureks

Interneti poolt vaadatuna paistavad suured ja usaldusväärsed need firmad, kelle veebileht (veebikeskkond) on vaataja silmis suurele firmale vastav.

Niisiis võib ka väkefirma olla Internetis suur, kui tal on hästi organiseeritud, professionaalselt disainitud, äritegevust hästi toetav kokkusobiva funktsionaalsusega veeb, kuid ka vastupidi.

Äritegevust võib toetada näiteks lihtsa funtsionaalsusega informatiivne veeb, mille sisuks toodete-teenuste kirjeldused, tellimisinfo, abistavad materjalid, kasutusjuhendid, infot firma taustast ja ajaloost, jne.

Veebi funktsionaalse või kujundusliku poole arendamisega tegeleb ka edaspidi veebidisaini meeskond, samal ajal tegeleb majutamisega ikka majutamis-meeskond. Veebi arendamine ja arenduskeskkond (disaineri arvutis) ei ole sõltuv reaalselt töötavast veebist ja vastupidi. Disaini-ja arenduskeskkonnas võib seega teha lõputul hulgal proove, katsetusi ja ümberhäälestusi, põhjustamata probleeme avaliku veebikeskkonna töös. Paralleelselt töötavad kaks meeskonda, kummalgi omad ülesanded.

Lihtsa finktsionaalsusega veebi majutamise kulud on väiksemad, sest majutusteenuse poolel tehakse veebi esitamiseks suhteliselt lihtsaid operatsioone. Väikese ülalpidamiskuluga saab veebile funktsionaalsuse, mis võimaldab valmistehtud, mittemuutuvate materjalide (dokumentide) veebis esitamist. Veeb on staatiline, st. kuvatavad materjalid on muutumatud niikaua, kuni veebi omanik need uuematega asendab. Näiteks võiks tuua artiklid, kirjutused, pildid, joonised jmt.

Dünaamiliste, serveri poolt küsijale automaatselt koostatavate veebilehtede esitamiseks nõuab veeb majutusteenuselt ka suurema hulga töö ärategemist, sellest ka sellise majutusteenuse kõrgem hind.

Keerulisematel juhtudel on infot niivõrd palju, et seda on vaja enne veebis serveerimist osade kaupa sorteerida, komplekteerida ja vormistada. Selleks kasutatakse dünaamilise veebi serveerimise vahendeid. Info ettevalmistamiseks paigaldatakse veebiserverisse vastavad programmid.

Tüüpiline dünaamiline veeb kasutab programmi jooksutamisel majutusteenuse poolt pakutavaid programmeerimiskeelte platvorme- PHP, CGI, PERL, ASP jt.

Veebidisainer paigaldab veebi(serverisse) vajaliku funktsionaalsuse toetamiseks koostatud programmi koodi. Veebiserver oskab siis seda programmi vajadusel käivitada ja veebikülastajate päringud sellele edastada ning saadud tulemused jälle veebikülastajale esitada.

Keerukama veebirakenduse programmeerimisel valitakse kohe alguses ka majutuse patvorm ning tüüpiliste vajaduste rahuldamiseks kasutatakse hulka olemasolevaid selle platvormi jaoks sobilikke tarkvaramooduleid. Juba alguses on kasulik teada ka nende moodulite maksumust või umbkaudseid hilisemaid ülalpidamisulusid ning kulusid litsentsidele.

Selles osas oskab kõige õigema vastuse anda majutusteenuse pakkuja. Olgu nendeks komponentideks siis Windows- või UNIX-tüüpi platvormidele pakutavad moodulid või erinevate omadustega andmebaasikeskkonnad.

Rakendusmajutuse keerukamate lahenduste koosseisus majutatakse komplekseid tarkvaratooteid- näiteks majandustarkvara või laoarvestussüsteeme. Reeglina on konkreetne tarkvara kirjutatud ühe kindla, harvem mitme konkreetse platvormi jaoks. Majutuskeskonna pakkuja hoolitseb koostöös tarkvarakonsultandiga selle tarkvara korrektse installatsiooni eest varem spetsiaalselt valitud ja ettevalmistatud riistvara- ning operatsioonisüsteemi keskkonda. Edaspidi on majutusteenuse pakkuja ülesandeks tagada tarkvarale töötav tehniline serverikeskkond ning võrguühendus koos nende haldamise ja vajadusel täiendamisega. Rakendusmajutuse pakkuja võib pakkuda ka süsteemseid vahendeid majutatavast infost, sh. andmebaasidest varukoopiate tegemiseks.

Veebi- ja rakendusmajutuse pakutavad lisaväärtused suurtele ja väikestele- kes millist sorti kasu saab:

Veeb töötab alati. Ka siis, kui firma töötajad on parajasti puhkusel.

Kui veebi abil suudetakse ära teha näiteks ettevalmistav osa firma äritehingutest, siis jääb töötajatel rohkem aega põhitegevuseks.

Suurim efekt tekib juhul, kui firma on suutnud oma veebirakenduse koostada selliste funktsionaalsustega, mis võtab märgatava osa äriprotsessist enda kanda. Järgmiseks sammuks on tihti järjest enamate protsesside ülekandmine veebi poolele, mille kaudu saab võimalikuks ka selline töökorraldus, mis ei ole tingimata seotud firma kontori asukohaga. Andmete säilimise ja kättesaadavuse eest vastutab majutusteenuse pakkuja, kes on just sellele tegevusele spetsialiseerunud. Seega firma enda töötajatel jälle muret vähem ja rohkem aega põhitegevusele.

Rakendusmajutusteenus võimaldab rakenduse kasutajal (firmal) jätta teenusepakkuja kanda kaasaegsetele nõuetele vastava serveriruumi ehitamise, vajalike serverite, litsentside ja võrguressursi soetamise ning tarviliku kompetentsiga varustamisega seonduvad tegevused.

Rakenduse kasutaja keskendub oma tööle, milles on abiks hästi majutatud, töötav rakendus.

Autor: Urmo Peterson