Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    ELis kokkulepitu vajab rahvale selgitamist

    Nii võttis eile välisministeeriumis peetud pressikonverentsil Eesti välisminister Kristiina Ojuland kokku hetkeseisu pärast edukalt lõppenud Kopenhaageni tippkohtumist.
    Läbirääkimiste lõpetamine ei tähenda veel, et Eesti oleks automaatselt Euroopa Liidus. Ühelt poolt tuleb valitsusel euroskeptilisele rahvale selgeks teha ELi astumise kasulikkus, mis eeldab ühiskonnas laialdase infokampaania käivitamist ja arutelu tekitamist ning inimestele läbirääkimispeatükkide arusaadavat lahtirääkimist.
    Näiteks on väga palju tähelepanu juhitud läbirääkimiste lõpu eel teravaks läinud rahaküsimustele, sellele, et Eesti hakkab ELilt raha saama tunduvalt rohkem, kui ise sinna maksab. Välisministeeriumi asekantsler Alar Streimann mainis muu hulgas, et kandidaatriikidest suurimad rahasaajad elaniku kohta on Leedu, järgnevad Eesti, Poola ja Läti. Kuid seoses rahaga on ka öeldud, et kas Eesti tahab siis tõesti muutuda ELi ülalpeetavaks, kaotades nii osa oma algatuslikkusest. Selle kohta ütles aga välisminister Ojuland, et seda võib ju käsitada ka 50 aastat Euroopa loomulikust arengust kõrvalejäetud Eestile valurahana, mis peab aitama meid majanduslikult ja moraalselt tagasi Euroopa tänasesse päeva.
    Homme esitab välisministeerium valitsusele kokkuvõtte läbirääkimiste tulemustest, selle järgneb põhjalik viie aasta analüüs, need peaksid jõudma ka rahva ette.
    Teisest küljest jätkub valitsusasutustes pingeline liitumiseelne töö. 16. aprilliks Ateena tippkohtumiseks peab valmima liitumisleping. Pärast seda peavad Eesti esindajad olema valmis lülituma ELi seaduste väljatöötamisse. Samuti tuleb ette valmistada sadakond ametnikku, kes siirduvad tuleva aasta teisel poolel tööle Brüsselisse Eesti esindusse, ning sisse seada valitsusasutuste ja Brüsseli ladus koostöö. Veel on Eestile väga tähtis selgelt ümber mõtestada oma roll Euroopas. ?Kui viimased kümme aastat oleme ELis olnud otsuste tegemise juures kõrvaltvaatajateks, siis edaspidi tõusevad Eesti esindajad suurte Euroopa otsuste tegijate ringi, mis eeldab kindlaid seisukohti ja selleks valmisolekut,? sõnas välisminister.
    Tutvustanud läbirääkimiste pingeliste lõpuhetkede huvitavamaid seiku, ütles Alar Streimann, et närvilises rahapakettide väitlustes ei tulnud midagi välja kandidaatriikide ühisseisukohast, kuna rikkaimate ? Sloveenia ja Küpros ? ja vaeseimate hulka kuuluvate Balti riikide probleemid olid selleks liiga erinevad. See sundis kiivalt üksteisel silma peal hoidma. Finantspaketi kokkuvõtteks ütles Streimann, et ELi eelarvest saadav 11 miljardit krooni, sellest ligi kaheksa miljardit puhtalt, ja sellele lisanduvad Eesti riigi viie miljardi suurused kaasinvesteeringud peaksid looma aastail 2004-2006 väga head arengueeldused.
    Eestit eristas lõppvoorus saatusekaaslastest see, et tal oli üleval väga palju lahtisi üksikküsimusi. Nali naljaks, aga ELi läbirääkijad tunnistasid isekeskis, et Eesti ilvesejaht on Küprose lõhestatuse kõrval kõige keerulisemaid probleeme. Lõpuks sai Eesti oma tahtmise, mis on seda hinnatavam, et Põhjamaad ei olnud sellega omal ajal toime tulnud.
    Eesti läbirääkimiste tegevjuht tunnistas, et ka kõigis ülejäänud küsimustes, olgu need siis odava terase impordi jätkamine, väiksema räime püügi õigus, mürgiste põlevkivikemikaalide testimine ja eksportimine, välismaalastele maa müümise üleminekuaeg või rahvusvaheliste reisijateveo maksed, sai Eesti, mis soovis.
    Paljuräägitud põllumajanduskvootide kohta, mis esmapilgul tunduvad suured, ütles põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai, et igatahes võimaldavad need põllumajandusel areneda ja isegi laieneda, mis on ELi kohta ebaharilik. Samas ta tunnistas, et kolme-nelja aasta pärast peaks Eestis olema kvootide lagi käes, kuid lisas, et selleks ajaks võib ELi ühine põllumajanduspoliitika muutuda ja osa kvoote kaduda. Igatahes on kindel, et kvoodi alla jäävatele tootjatele tagatakse ELis tootmiseks piisav hinnatase ning nende tooted saavad vaba juurdepääsu ELi turule, samal ajal kui Eestisse imporditavate põllumajandustoodete eksporditoetused kaovad.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Kaspar Oja: valesti arvutatud inflatsioon annab ettevõtjale väära lähtepunkti
Inflatsiooni välja arvutamisel kasutatud elektri hinna lähteandmed on valed ja tegelik inflatsioon peaks olema väiksem, leiab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Inflatsiooni välja arvutamisel kasutatud elektri hinna lähteandmed on valed ja tegelik inflatsioon peaks olema väiksem, leiab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Toomas Arak: aktsiate hoidmistunnistustega käivad võimalused ja riskid käsikäes
Iga investeering vajab investori tähelepanu, kuid hoidmistunnistuste puhul on see isegi tähtsam, eriti kui aktsiate koduturuks on mõni eksootilisem börs, kirjutab Swedbanki finantsturgude valdkonnajuht Toomas Arak panga blogis.
Iga investeering vajab investori tähelepanu, kuid hoidmistunnistuste puhul on see isegi tähtsam, eriti kui aktsiate koduturuks on mõni eksootilisem börs, kirjutab Swedbanki finantsturgude valdkonnajuht Toomas Arak panga blogis.
USA aktsiaindekseid mõjutasid kõnelused majanduslangusest
USA aktsiaindekseid tabas teisipäeval langus. S&P 500 taandus 1,4%, Dow Jonesi tööstuskeskmine langes 1% ja Nasdaq Composite kukkus 2%.
USA aktsiaindekseid tabas teisipäeval langus. S&P 500 taandus 1,4%, Dow Jonesi tööstuskeskmine langes 1% ja Nasdaq Composite kukkus 2%.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Slacki tegevjuht astub ametist tagasi ja lahkub ettevõttest
Slack Technologies kaasasutaja ja tegevjuht Stewart Butterfield lahkub ametist ettevõtte omaniku Salesforce'i sõnul jaanuaris.
Slack Technologies kaasasutaja ja tegevjuht Stewart Butterfield lahkub ametist ettevõtte omaniku Salesforce'i sõnul jaanuaris.
Eliisa Matsalu: häbi, Jaak Roosaare ja LHV!
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
Kohtla-Järve linn müüs vanurite hooldekodu sisustuse 93 500 euroga
Oktoobris Kohtla-Järve linnavalitsuselt vanurite hooldekodu kinnistu ostnud Allan Männi ettevõte Prestone OÜ soetas lisaks otsustuskorras hooldekodus asuva vallasvara.
Oktoobris Kohtla-Järve linnavalitsuselt vanurite hooldekodu kinnistu ostnud Allan Männi ettevõte Prestone OÜ soetas lisaks otsustuskorras hooldekodus asuva vallasvara.

Olulisemad lood

Sõõrumaa Patarei Merekindlusest: ehitus nii palju ei kallinegi, kui kartsime Projekt sai linnalt ehitusloa
Patarei Merekindluse ehitus läheb maksma umbes 100 miljoni euro ringis, ütles US Real Estate'i omanik Urmas Sõõrumaa.
Patarei Merekindluse ehitus läheb maksma umbes 100 miljoni euro ringis, ütles US Real Estate'i omanik Urmas Sõõrumaa.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.